RK kandidaat Marina Riisalu

13. Marina RiisaluRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Marina Riisalu kandideerib Eesti Keskerakonna ridades numbri all 797. Ta on Tartu linnas Aadu Musta järel teisel positsioonil ja üldnimekirjas 43. kohal.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?

Mina ennast feministiks nimetada ei saa. Olen küll piisavalt emantsipeerunud, kuid ei arva, et mees ja naine peavad absoluutselt võrdõiguslikud olema. Meest pereasjadesse rohkem panustama panna saab paremini  ilma sunduseta. Lapsepõlves nägin n-ö tublisid naistraktoriste ja karjatalitajaid ning see oli kole! Naine peab olema ja jääma naiselikuks lugupidavalt eelkõige iseenda vastu.

Meie pere kodutöödes panustatakse alati võrdselt ja seda ilma graafikuta. Elementaarne on, et kes midagi paremini teeb, see seda ka teeb. Kui ühel on tööl kiirem periood, siis teine panustab lihtsalt rohkem.

Kuidas jõudsid n-ö suurde poliitikasse?

Minul on tänu abikaasale olnud aastaid võimalus näha seda n-ö suurt poliitikat vägagi lähedalt ja ma tean, kui palju on vaja teha Riigikogus tööd. Samas lähtun vanasõnast, et kui näed midagi laita, siis tule ja aita! Minus on tekkinud valmidus kohustusi ja vastutust võtta ning väga palju rasket tööd teha, sest ma tahan osaleda meie tänase ja homse elu kujundamises ning otsustamises. Minu jaoks on poliitika üks väga kirglik ja huvitav valdkond, kus tähelepanelikkus elu valupunktidel ei tohi ega saagi mitte kunagi hajuda. Mulle lihtsalt hakkasid järjest enam silma jääma puudused teatud valdkondades, seda eriti näiteks suurperedes kui traditsiooniliste pereväärtuste peamises kandjas ning raskused üksikvanemate hulgas. Ma nägin, kuidas nemad on siin riigis hätta jäetud ning minu südamesoov on muuta Eesti nii suurperedele kui ka üksikvanematele kohaks, kus nad end hästi tunnevad. Praegu see kahjuks nii ei ole.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?

Neid teemasid, millega tuleb tegeleda, on kindlasti kordades rohkem, kui siin loetleda jõuaks. Olen kindlalt veendunud, et jätkusuutliku riigi vältimatu eeldus on see, et meie lastega on kõik hästi! Neil on kõht täis, tuba soe, parim lastetuba, turvaline koduümbrus, tasemel haridus, arendav huvitegevus ja tervislik sportlik eluviis.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?

Omast kogemusest võin julgelt väita, et Eesti Keskerakonnas on nn tõmbluku meetod valimisnimekirjade koostamisel täiesti  kasutusel. Siin ei ole mingit jäika süsteemi, lihtsalt vägagi loomulikult on lähtutud võimalusest pakkuda nii meestele kui ka naistele võrdsed võimalused konkureerimiseks. Kindlasti näitab asetus nimekirjas erakonna hinnangut kandidaadi eelnevale tööle ja uutele tulijatele pakutakse seeläbi tihti n-ö avanssi. Leian, et selline variant või süsteem annab kõigile võimaluse saada tähelepanu ja olla võrdväärselt esindatud.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?

Selleks et naiste osakaal nii riigikogus kui ka kohalikul tasandil elutähtsate küsimuste otsustamisel tõuseks, on välja pakutud lahendus Põhjamaade eeskujul ka sookvootide rakendamine.

Isiklikult olen seisukohal, et inimesi tuleb hinnata eelkõige kompetentsipõhiselt ja isiksuseomaduste järgi ning sookvoodi alusel töökohtade määramine on diskrimineeriv mõlemale sugupoolele. Olulisem on tagada nii meestele kui ka naistele võrdsed võimalused juhtorganitesse kandideerimisel.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?

On loomulik eeldada, et naiste vajadusi teavad kõige paremini naised ise. Näiteks sotsiaalhoolekande, pere- ja tööelu ühitamisega seotud teemadel on naistel kindlasti meestest erinev kogemus. Üldiselt aga olen eelkõige mures selle pärast, et ummikus on nii meie tervisepoliitika kui ka regionaalpoliitika. Rahva halb tervis on otseselt seotud vaesuse, ebavõrdsuse ja rahvastiku vananemise probleemiga. Inimarengut negatiivselt mõjustavad tegurid kuhjuvad Ida-Virumaal ja maapiirkondades. Praegu pole näha, et riik sihipäraselt suunaks vahendeid, tähelepanu ja ka reforme selleks, et tõmmata järele neid piirkondi ja inimrühmi, kes ühiskonnas maha jäävad. Minu lähedal olevas tutvusringkonnas on mitmeid väga ettevõtlikke naisi, kelle tegemisi vaadates leian, et tuleks üle vaadata, kas kogu suur Euroopa direktiivide masinavärk ja neid ellu viivate ametnike ülipüüdlikus pole ehk enda alla matnud kohapealseid algatusvõimalusi. Ehk peaks mõnes kohas tekitama ka seadusandlikul tasandil väikeettevõtjatele kaitsevalle, mis aitaksid neil turunišše leida ja hoida.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil?

Kindlasti võtan sellest osa. Täna ajame mitte teadmistepõhist majandust, vaid õigem oleks kasutada terminit väärtuspõhine majandus. Teadmistest üksi, kui neid ei toeta oskused ja kogemused, on vähe kasu. Kõige selle tekkimise aluseks on pühendumus ja selleks on vaja huvi. Huvi tekitajaks on aga pere, mille keskmes on ema ja õpetaja, kes üldjuhul on naine.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikuorganisatsioonide omavahelist koostööd?

Olen kindlalt veendunud, et naisorganisatsioonid ja nende võrgustikud on kodanikuühiskonna nurgakivid, kellega koostööst tõuseb kasu kogu ühiskonnale. Eesti riik on kiiresti arenenud. See on kaasa toonud vajaduse lahendada kiiresti ka tekkivaid või olemasolevaid sotsiaalseid probleeme. Minu jaoks on võtmesõna võimalikult laialdane kaasamine. Iga riik suudab oma probleeme edukalt lahendada, kui ta teeb kodanikega koostööd ja kaasab neid lahendamisprotsessidesse. Eesti naine on meie ühiskonna väärtus. Tihtipeale jääb mulje, et meie vabariigi naisi ei hoita ega tunnustata piisavalt. Riigikogu naisliikmed ning nendega seotud kodanikeorganisatsioonid peaksid omavahel tihedat koostööd tegema ning olema üksteisele mistahes olukordades toeks. Iga Riigikogu naisliige valib organisatsioone endale südamelähedaselt ning on valmis nende eest seisma. Edendamise mõttes leian, et Riigikogu naisliikmel on kindlasti võimendatud hääl just seda kodanikuorganisatsiooni nähtavamaks muuta, mille tema oma südameasjaks on võtnud. Naiste ühine jõud on tugevaim!

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?

Tublisid naisi on palju, kuid mitte igaühel ei ole seda peaaegu hullumeelset ambitsiooni püüda ära teha midagi enamat, kui ainult iseendale vaja oleks, seepärast tunnustan igat naist, kes aktiivselt sekkudes ühiskonna probleemidesse püüab iseenda võimekusega panustada, kellel on tahet osaleda muutustes ja kes julgeb sihikindlalt, südikalt ning vastutustundlikult rühkida püstitatud eesmärkide teostumise poole. Minu vaieldamatu lemmik ja eeskuju on Kadri Simson.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s