1. juunil avatakse näitus “Kaetud peaga naised”

setu naised

Neli seto neidu ja üks abielunaine, 1929. Foto: Seto Talumuuseumi kogu

1. juunil kell 16:00 avatakse folkloori ja kaasaegse kunsti näitus “Kaetud peaga naised” Seto Talumuuseumis.

 

Seto naiste ilusad ja väärikad riided on ikka imetluse objektiks olnud. Riided, ehted ja peakatted pole olnud ainult praktilised esemed või iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele teavet nende kandjate kohta. Rõivad on näidanud, kas tüdruk on juba meheleminekueas, kas ta on noor abielunaine, vana naine või vanatüdruk. Seto naiste erinevatel peakatetel on olnud rituaalne ülesanne tõmmata piire erinevate seisuste ja igade vahele.

Silmatorkavaim ja ühtlasi igapäevaseim seto naiste peakatete hulgas on olnud abielunaise linik. Keeruliste pulmarituaalide käigus sai neiust naine, mis veel 20. sajandi alguses tähendas muuhulgas ka igavest ja igapäevast peakatmise kohustust. Seto kultuuris on naiste pea katmist põhjendusi otsitud religioonist. Usuti, et Jumalaema on kandnud samasuguseid peakatteid ja riideid nagu seto naised.

Seto kultuur pole muidugi olnud ainus kultuur, kus oleks kästud naisel pea katta. Paljudel kristlastel on olnud see komme, samuti juutidel ja moslemitel. Lihtne oleks võõra kultuuri või religiooni kohta öelda, et näiteks naiste pea katmine on tava, mida ei peaks jätkama. Seto kultuuri puhul peetakse naiste pea katmist tänapäeval tavaliselt vanaks ja ilusaks tavaks. Miks siis mosleminaiste peakatted tunduvad nii hirmutavad ja ohtlikud? Miks tahaksime „päästa“ mosleminaisi, aga mitte pearätikuga õigeusklikke või ilusate linikutega seto naisi? Mida tunnevad naised seto liniku või moslemi pearäti all? Mis eristab erinevate kultuuride pea katmise traditsioone tänapäeval?

Seto naiste peakatetega seotud folkloorist annab ülevaate rahvaluuleteadlane Andreas Kalkun. Kuraator Rebeka Põldsam esitleb Londoni kunstnik Sarah Maple’i ja Maroko päritolu New Yorgi kunstnik Meriem Bennani kunstiteoseid, mis kommenteerivad peakatmise traditsioone suurlinnade perspektiivist vaadatuna.

Näitus on avatud 1. juunist 31. augustini! Vaata lisa Facebookist!
Näituse võtab vastu: Seto Talumuuseum (Pikk 56, Värska, Põlvamaa)
Näituse koostajad: Andreas Kalkun (Eesti Rahvaluule Arhiiv), Rebeka Põldsam (Kaasegse Kunsti Eesti Keskus)
Näituse kujundaja: Agnes Ratas

Täname: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Kaasegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Rahva Muuseum, Andres Toodo
Näitus toetab: Rahvakultuuri Keskus: Setomaa kultuuriprogramm

Homme Linnagaleriis: Kuidas konstrueerida naiskangelast?

elmina mantliga traktoril

Elmina Otsman traktoril (Foto: Fideelia-Signe Rootsu kogust)

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016  soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii 26. veebruar – 27. märts 2016, Harju 13
K—P 12—18, tasuta kunstihoone.ee

Rahvusarhiivi näitus Naesterahwa töö ja Elu

cropped-working-spaces1.jpg11. märtsil kell 14.00 avatakse Rahvusarhiivi galeriis näitus “Naesterahwa Töö ja Elu. Eesti naise elupilte 1920.-1930. aastais.” Rahvusarhiivi fotodel ja dokumentidel põhinev näitus heidab pilgu naiseks-olemisele sõjaeelses Eesti Vabariigis, aega, kus inimese elukeskkond ja välimus peegeldasid tema sotsiaalset staatust teravamalt kui tänapäeval.

Eelmise sajandi algus oli murranguline aeg: vahetus riigikord, kadusid seisused ja isevalitsejad, peadpööritava kiirusega muutusid kombed ja hoiakud, kusjuures kõige radikaalsemate muutujate hulka võib lugeda naisi. Tänavapilti ilmusid lühikesed varrukad, katmata sääred ja poisipead. Vabanemine korsetist ja maani kleidist laiendas oluliselt naistele sobilikeks peetud elualade ringi. Nüüd õpiti ametit ja käidi kutsetööl, tehti sporti ja mindi randa – seninägematult paljalt. Julge ja enesekindel olgu uus naine, tema riietus efektne ja praktiline!

Siiski püsisid mitmed endisaegsed eelarvamused visalt edasi. Naiste töö ja hariduse väärtustamine oli uudne, võõristust ja umbusku äratav. Nii jäi ka sotsiaalpoliitika teostamine (lasteaiad, ema ja lapse tervishoid, naiste töövahendus) suures osas kodanikualgatuse korras naisseltside õlule. Oluliseks sammuks ühiskonnastruktuuri teisenemisel kujunes naiskutsehariduse edendamine ja naiste osakaalu suurenemine kõrgkoolides. Kodunduskoolide lõpetajad – 1930ndatel uutmoodi majandavad ja haritud perenaised on meie tänapäevase kodukultuuri alusepanijad.

Näituse koostasid Astri Schönfelder ja Külli Niidassoo. Kujundas Einike Leppik.

Näitus jääb avatuks kuni augusti keskpaigani. Rahvusarhiivi galerii (Maneezi 2, Tallinn) on avatud esmaspäevast neljapäevani 09.00 – 17.00 ja reedeti 09.00 – 16.00. Galerii külastamine on tasuta.

Allikas: Rahvusarhiivi uudiskiri Foto: Evelin Tamm

“Õlimäe õied” neljapäeval kl 19.00 Altjal!

Heilika Pikkovi palju tunnustust kogunud dokumentaalfilmi “Õlimäe õied” näidatakse neljapäeval kl 19:00 Lahemaal Altja võrgukuurides. Film jutustab loo Jeruusalemma külje all Vene Õigeusu kloostris elavast Eesti päritolu 82-aastasest nunnast ema Kseniast. 

Altja suvekino plakat

Neljapäeval 16. juulil kl 19.00 alustab Lahemaal Altja küla võrgukuurides suvekino. Ürituse korraldajateks on Merilin Tamm Toomarahva turismitalust Altjalt ja Katre Steinbrück, kes on Rakvere juurtega animaator Saksamaal. Avalöögina näidatakse Heilika Pikkovi dokumentaalfilmi “Õlimäe õied”.

”Kolisin Tallinnast tagasi maale ja arvasin alguses, et kultuuriüritusi kaasa võtta ei saa, ” räägib suvekino idee autor ja peakorraldaja Merilin Tamm. ”Mõte võrgukuurides filmide näitamisest aga tõestab vastupidist. Katrel on professionaalse animaatorina kinoga rohkem kokkupuuteid ja siit kasvaski välja meie koostöö.”

”Alguses oli meil plaan näidata maailma kinoklassikat. Siis mõtlesin, miks, kui meil Eestis on nii palju noori ja andekaid autoreid. Seda enam, et maapiirkondadesse tihtipeale väärtfilmid ei jõuagi. Palju neid on, kes jõuavad kaugest Võrust või siis Altjalt igal aastal Pimedate Ööde Filmifestivalil käia? Rääkimata sellest, et Pikkovi filmi lihtsalt peab nägema!” räägib Katre Steinbrück, kelle viimane animafilm ”Kui ma olin kosmonaut”  sai Šveitsi filmifestivalil ”Look and Roll” žürii eripreemia ja seda näidati näiteks ka Saksamaa televisoonis.

Sissepääs Altja suvekinno on seekord tasuta, aga vabatahtlikud annetused on teretulnud. ”Kuna ilm on heitlik, siis tasub seda kinno tulles arvesse võtta.” lisab Merilin Tamm soovituseks kinokülastajatele.

Täpsem info

Merilin Tamm, Toomarahva turismitalu
http://toomarahva.ee/
Tel 53508045
toomarahva(at)gmail.com

Fideelia-Signe Roots: Tüdrukud traktoriroolis

Naistraktoristide brigaad 1952. aastal (Foto Fideelia-Signe Rootsi kogust)

Naistraktoristide brigaad 1952. aastal (Foto Elmina Otsmani kogust, Fideelia-Signe Rootsi tehtud fotokoopia)

Juuni teisel nädalavahetusel viibisin Saaremaal Mustjalas XIII vabariiklikul naismehhanisaatorite kokkutulekul, kus osales ligi 80 nõukogude ajal traktoril, kombainil või veokil töötanud naist. Kohal olid Saaremaa Roolipiigad, Jõgevamaa Natimutid, Virumaa Lindileedid, Raplamaa Põkaprintsessid ja Tartumaa Belarusipiigad. Traktorirooli keerab neist tänapäeval veel vaid mõni üksik. Minu jaoks oli see juba teine kokkutulek. Eelmisel aastal käisin samal üritusel Kütiorus. Teen kunstiakadeemias kangelasnaiste teemalist doktoritööd, kus tähtsateks märksõnadeks on naismehhanisaatorid, nõukogude periood ja töökangelased.

Esimesed kolm kokkutulekut toimusid juba 1970ndtel aastatel. Siis tuli paus ja kuigi Saaremaa Roolipiigad on käinud isekeskis koos juba 19 aastat, hakati üleriigilisi kohtumisi korraldama Jõgevamaa Natimuttide (NATI on traktorimark) eestvedamisel 2002. aastal. Nooruses nii traktoristi kui tuletõrjujana tegutsenud Loniida Bergmann hoiab ühendust kõigi maakondade naistega ja seisab nende õiguste eest. Rauast sepistatud rooliratas jääb igal aastal ühe maakonna kätte. Sellega kaasneb auväärne ülesanne organiseerida järgmine kokkutulek.

Fideelia-S. Roots naismehhanisaatorite kokkutulekul Kütiorus (Foto F.-S. Roots)

Fideelia-S. Roots naismehhanisaatorite kokkutulekul Kütiorus (Foto F.-S. Roots)

Hingelt noored, kutsuvad nad üksteist piigadeks ja tüdrukuteks. Kogunetakse, et vanu aegu meenutada, laulda ja tantsida. Loodud on isegi spetsiaalne Roolipiigade laul, mida naistebänd esitab. Praegu on Eestis vähe naistraktoriste. Üks põhjus on majandite kaotamine ja tööpuudus, teine ilmselt ka see, et naistraktoristi ja füüsilise töö tegija kuvand ei ole enam nii positiivne. Meedias löövad laineid meelelahutajad, missid, modellid ja isegi ilmateadet loeb ilmatüdruk, kelle ülesanne on mõjuda seksikalt. Kes ütleb, mis naisele sobib ja milline peaks õige naine olema? Kas naised peaksid ütlejat kuulama?

Miks on naine ja masin feministlik küsimus?

Kuigi Eesti naised on alati koos meestega põllul ja laudas rassinud, peeti masinistiametit pikka aega ainult meestele sobivaks. EPM-i andmetel oli Eestis enne 1940. a üksikuid naisi, kes kursused lõpetasid, kuid pole teada, kas nad sel alal ka hiljem töötasid. Nõukogude perioodi jooksul töötas tollases Eesti NSVs väidetavalt umbes 800 naistraktoristi ja –kombainerit. Samas kinnitavad paljud naismehhanisaatorid, et masinatel töötamine oli traditsioonilistest naistetöödest kergem. Tänapäevani traktoriga põristav Heljo Kaubi, keda Saaremaal intervjueerisin, kirjeldas olukorda järgmiselt: „Mehed istuvad traktoriroolis ja naised punnivad suuri kive plaadi peale“. Seepärast langeski otsus õppida traktoristiks. Ainsa naisena traktoristikursused läbinud Heljo teenis hiljem välja ka kõrgeima riikliku autasu, mida naistraktorist võis saada: Paša Angelina büsti. Auhinnaga kaasnes 300 rubla ja sõit Moskva ning Tähelinna. Moskvas anti auhind kätte ja Tähelinnas kohtuti kosmonautidega. Sündmust kajastati laialdaselt meedias. Heljo Kaubil on vedanud, sest teda ei ole kunagi ei ameti ega auhinna pärast halvustatud. Paša Angelina oli üks esimesi naistraktoriste 1930ndtel Nõukogude Liidus ning pidi oma töö tõttu alguses taluma külaelanike mõnitusi ja isegi füüsilist vägivalda. Arhailises Vene külas kehtis veel range patriarhaat, kus usuti, et kui naine traktoriga künnab, tuleb ikaldus. Et end tõestada, pidid naistraktoristid olema meestest tublimad, mis omakorda võis põhjustada meestepoolset kadedust ja vaenu.

Heljo Kaubi 1915.a. Saaremaal. Süles Pasa Angelina büst. (Foto: F.-S. Roots)

Heljo Kaubi 2015.a. Saaremaal süles Paša Angelina büst (Foto: F.-S. Roots)

Mary Buckley (2006) tõdeb, et kui Nõukogude liidus 1930ndtel asuti moodustama naistraktoristide brigaade, said maanaised esimest korda ajaloos meestega võrdõiguslikuks ja võisid neid isegi töötulemustes ületada. Tegemist on võiduga võrdõiguslikkuse ajaloos, kus võidud pole kunagi kergelt tulnud.

Tihti küsitakse, mis kannustas naisi rasketel masinatel töötama. Kui sõja ajal oli naiste siirdumine tehastesse ja masinatele seletatav meestepuudusega, siis rahuajal näengi peamise põhjusena emantsipatsiooni. Esimesed Nõukogude Liidu traktorid mugavusega ei hiilanud: lahtine kabiin, rauast iste, rehvideta raudrattad, mootorisuitsu jaoks puudus korsten. Linttraktor, mida sujuvama liikumise tõttu just naistele soovitati, nägi välja nagu tank. Lisaks puudus naistel tööriietus. Talunaise garderoobi kuulusid seni valge seelik, pearätik ning jakk, kuid nüüd tekkis vajadus pükskostüümi järele. Pükstes naine aga ei vastanud harjumuspärasele naisekuvandile. Arvestades ohte ja takistusi, on üsna loogiline järeldada, et naisi hoidis traktoriroolis huvi masinate vastu, inimlik soov tuua rahvale oma erialaste oskustega kasu ja võimalus olla majanduslikult iseseisev. Tõsi, kolhooside algaastail maksti nii naistele kui meestele toiduainetes, mitte rahas, kuid edaspidi juba hakkas igakuine palk rolli mängima. Kasutades eesti esifeminist Lilli Suburgi väljendit, rõhutan, et varem oli nõukogude maanaine „igavene käsualune“ ja murrangut, mille tõi kaasa kirjaoskamatu orja tõus traktoristiks, ei saa alahinnata.

Sageli öeldakse, et nõukogude kord „pani“ naised traktorile nagu keegi oleks neid püssi ähvardusel rooli taha ajanud. See ekslik väide toetub ühelt poolt müüdile naisest kui kellestki passiivsest, keda pannakse sinna, kuhu parajasti vaja ja piiratud aruga olevusest, kes masinatest midagi jaga ega neist huvitu. Naised püsigu oma rollis. Teiselt poolt arusaam, et naised suunati traktorile, võib pärineda tõsiasjast, et nõukogude ajal tehti propagandat, mis kutsus naisi traktoristiks õppima. 1930. aasta 8. märtsi “Izvestiyast” leiame pildi naisest, kes sõidab traktoriga üle purunevate pottide ja pannide: kardinaalne murrang naiserollis otse naistepäeval. Määrati kvoodid, palju naisi peaks töötama põllumajanduse mehhaniseerimisel. Eestis aastal 1954 oli see protsent 30. Paraku kadusid eelarvamused naiste- ja meestetöödest visalt. Majandid ei saatnud piisavalt naisi traktoristide ega kombainerite kursustele. Juhtus ka seda, et naistele ei antud häid traktoreid, kuna neid ei usaldatud ning naised lahkusid kiiresti ametist. Seepärast arutati ühtelugu leheveergudel ja nõupidamistel, kuidas luua tingimused, et naistel oleks mehhanisaatorina hea töötada.

Elmina Otsman traktoril (Foto: Fideelia-Signe Rootsu kogust)

Elmina Otsman traktoril (Foto Elmina Otsmani kogust F.-S. tehtud fotokoopia)

Paljud jäid aga raskustest hoolimata mehhanisaatoriametile truuks. Eestis on neist tuntuim töökangelane Elmina (Elmine) Otsman (1924- 2012), kes sai esimese eestlasena Paša Angelina nimelise auhinna. Esirinnas sammus ta veel kui meie esimene naistraktorist ja –kombainer ja esimese naistraktoristide brigaadi looja. Nagu Paša Angelina, pidi ka Elmina alguses oma unistuste eest võitlema. Talle ei usaldatud traktoreid, kuna ta oli „valest soost“. Tahtejõud aga viis sihile ja pärast seiklusrikast töist eluperioodi hakkas meie kangelanna noori kombainereid juhendama. 1985. aasta Nõukogude naise detsembrinumbris nenditakse: „Mehed usuvad Elminat, mida ta ütleb, seda teevad.“.

Eesti Vabariigi tulekuga muutus ka naisekuvand ja kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Kui jutuks tulid naistraktoristid, võis märgata naeruvääristavat ja halvustavat tooni. Hea näite leiab siitsamast Naiste Häälest, kus naispoliitik Marina Riisalu kostab: „Lapsepõlves nägin n-ö tublisid naistraktoriste ja karjatalitajaid ning see oli kole! Naine peab olema ja jääma naiselikuks lugupidavalt eelkõige iseenda vastu.“

Teoreetiliselt peaks poliitik kõigi inimeste, ka endiste naismehhanisaatorite hääli püüdma, aga tegelikkuses solvab ta sadu ausaid töötegijaid, kelle produktiivseim periood jäi „vale“ riigikorra sisse. Naistraktoristidest räägitakse nagu neid poleks enam olemas, kuigi nad eksisteerivad ja saavad kõigest aru. Mu uurimisandmed näitavad, et Elmina Otsman ei ole ainus, kellele tegi halvustav suhtumine haiget ja põhjustas sügava pettumuse Eesti Vabariigis. Muidugi leidub ka neid, kel läks paremini ja kes suhtumist südamesse ei võtnud.

Puhas ime oli leida vabariigis erialast tööd. Roolikeeraja palk on praegu palju väiksem kui nõukogude ajal, kus 1970ndtel vähendati naismehhanisaatorite töönormi 10 % võrra. See tähendas, et mees pidi naise palga teenimiseks 10 % rohkem töötama. 1977 võitlesid naismehhanisaatorid välja õiguse 50-aastaselt pensionile minna, kui üldine tööstaaž on 20 aastat ja sellest 15 aastat on töötatud traktoristina-masinistina põllumajanduses.

Naismehhanisaatorite kokkutulek Mustjalas 2015 (Foto: Fideelia-Signe Roots)

Naismehhanisaatorite kokkutulek Mustjalas 2015 (Foto: Fideelia-Signe Roots)

Astumine naismehhanisaatorite maailma on minu jaoks rikastav kogemus, mis on andnud uusi teadmisi, kuid ka ehmatavaid avastusi nii ajaloo kui naisõigusluse vallas. Ajalooliselt on naine ikka olnud pigem ohvri kui kangelase rollis. Võimsaid masinaid meestest paremini juhtiv töökangelanna on ohuks valitsevale maskuliinsele diskursusele. Leian, et see, mis valitsevat diskursust murendab, just uurimist vajabki.

Tiina Ann Kirss räägib 4. juunil naistest, lastest ja sõjast

Naised, lapsed ja sõda. 1943Homme, 4. juunil kell 18.00 räägib kirjandusteadlane ning mitmete Eesti elulookogumike väljaandja Tiina Ann Kirss naistest ja lastest Teise ilmasõjaaegses Eestis ja põgenikelaagrites. Ettekande järel toimub ringkäik näitusel „Lapsed ja sõda. 1941-1944. Teemaõhtu neljapäevadel on Suurgildi hoone kõigile avatud kell 10-20. Sissepääs üritusele sooduspiletiga 3 eurot. Registreeri ennast: https://docs.google.com/forms/d/1-ldYibgndHkM8-MUYoyOCUh0IZ6peqrokvR5heVClOE/viewform?c=0&w=1

Fotol on näituse „Lapsed ja sõda. 1941-1944“ kogumiskampaania raames Eesti Aajaloomuuseumisse jõudnud foto väikesest Priidust oma perega 1943. aastal.

Allikas: https://www.facebook.com/ajaloomuuseum/photos/a.259330044087327.63603.188487634504902/960350540651937/?type=1&fref=nf

Naistepäeva ühispöördumine ERR nõukogu ja juhatuse poole

naised ketramas venemaaAktsioon „Naised teleekraanile!“

Tunnustame Eesti Rahvusringhäälingu arutelusaadete toimetuste pingutust soolise tasakaalu saavutamiseks. Siiski näitab möödunud kahe aasta saadete analüüs, et külalised on valdavalt mehed, mistõttu on ka probleemide käsitlemislaad meestekeskne. Põhjuseks tuuakse, et naisi antud valdkondades arvamusliidritena ei eksisteeri või nad lihtsalt ei julge avalikkuse ees esineda[1].  Selline naisi diskrimineeriv olukord peab lõppema!

Saateid vaadates võib kodanikul jääda mulje, nagu oleksid vaid mehed võimelised enamikes riigile olulistes küsimustes kaasa mõtlema ja rääkima.  Näiteks saavad nii „Vabariigi kodanike“ kui ka „Foorumi“ saadetes isegi haridus- ja sotsiaalteemadel sõna peamiselt mehed, kuigi nende valdkondade asjatundjad on nii ülikoolides kui ka ministeeriumites, mitmetes kodanikuorganisatsioonides ja institutsioonides valdavalt naised.

Naiste kaasamine ei tohi siiski jääda ainult n-ö pehmete valdkondade piiridesse, sest naised on kõrvuti meestega tänapäeval aktiivsed absoluutselt kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Meil on suurepäraseid naissoost eksperte nii kaitse-, välis- kui ka majanduspoliitikas.

Soovime ulatada ERR-ile oma abikäe. Käesolev algatus koondab erivaldkondade asjatundjaid, keda palusime soovitada naisi Eesti telekanalite poliitikasaadetesse. Tulemuseks on loetelu, mis võiks olla toimetustele abiks, kui saatekülalisi otsides ei torka kohe pähe ideid, keda kutsuda või kust leida sobiv naisekspert. Nimekiri ei ole lõplik, toimetused on teretulnud seda loetelu jätkuvalt täiendama.

Allakirjutanud:

Evelin Tamm

Merike Kaunissaare

Triin Toomesaar

Marianne Mikko

Anna-Maria Penu

Jaanika Juhanson

Piret Dahl

Lisette Kampus

Eveliis Kurs

Kristina Papsejeva

Elo-Maria Roots

Eeva Koplimets

Fideelia-Signe Roots

Maari Põim

Anneli Sigus

Aurora Ursula Joala

Katrin Jänese

Hille Hanso

Piret Räni

Nele Laos

Rebeka Põldsam

Kadi Estland

Gea Kangilaski

Pille Tsopp

Heli Künnapas

Kristina Kallas

Jaanus Vogelberg

Priit Tohver

Killu Sukmit

Dana Karjatse

Liina Lust

Mari-Liis Eskusson

Kristi Tamming

Tiiu Kuurme

Piret Simmo

Triin Bärengrub

Indrek Parts

Liisa Kärp

Pöördumine on edastatud ERR nõukogule, juhatusele, ühiskondlikule nõukojale ja eetikanõunikule 8. märtsil 2015. aastal. Pöördumisele on lisatud ekspertide nimekiri.

[1] Vt Triin Toomesaare pöördumist ERRi poole 2012.aastast. http://tritoom.blogspot.se/2012/05/poordumine-tahan-sooliselt.html ja ERRi vastust pöördumisele  http://tritoom.blogspot.se/2012/07/nendest-mehistest-poliitikasaadetest.html.

Lisatud nimekiri teemade järgi: 

Elukeskkond ja urbanistika

Aet Annist, sotsiaalantropoloog

Airi-Alina Allaste, sotsioloogiaprofessor (aga ka subkultuuride, noorte valdkonna asjatundja)

Kadri Koppel

Kadri Leetmaa

Kaja Pae, arhitekt, füüsik, Annelinna ümbermõtestaja, Annelinna portaali eestvedaja

Külli-Riin Tigasson, kirjutanud palju avalikust ruumist ja selle muutustest (sh tühjenevad maakonnalinnad)

Liina Järviste, ökokogukondade asjatundja, feminist

Madle Lippus, Uue Maailma Seltsi tulihingeline eestvedaja

Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut (vanemekspert)

Maria Derlõš, Lasnaidee vedaja, urbanistika magistrant, aktivist

Teele Pehk

Triin Talk

Veronika Valk

Yoko Alender

 

Politsei, korruptsioon ja vägivald

Anu Baum

Kati Arumäe, politsei laiemalt

Kärt Anvelt, politsei laiemalt

Marju Medar, perevägivald

Ruth Kalda, perevägivald

Sirje Otstavel, naistevastane vägivald, Tartu Naiste Varjupaik

Taimi Tulva, perevägivald

Ülle Vanaisak, politsei laiemalt

Kadri Simm, vägivald ja eetika

 

Majanduspoliitika

Kaja Kallas, 2011-2014 Riigikogu majanduskomisjoni esimees

Kersti Kaljulaid

Liis Elmik, tervishoiu rahastamismudelid

Maive Rute, Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi direktor

Marika Priske

Maris Jesse, tervishoiu rahastamismudelid

Maris Lauri, rahandusminister

Marje Josing, tervishoiu rahastamismudelid

Ruta Arumäe, Taavi Rõivase nõunik

Signe Ratso, Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi direktor

Urve Palo

 

Tehnika, tehnoloogia, IT, innovatsioon

Birgy Lorenz

Epp Maaten

Geroli Peedu, teenuste disain

Helena Rozeik, Anne Jürgenson (Praxis)

ITL-is (Infotehnoloogia Liit)

Jane Oblikas (Eesti Disainikeskus) http://www.disainikeskus.ee/et/kontakt

Karoli Hindriks

Kristi Hakkaja

Maarja Kruusmaa, TTÜ robootika professor

Mari-Liis Lind

Merle-Liisu Lindmaa

Naisleiutajate selts

Tea Varrak

Tech Sisters korraldajad

Triin Nigul, küberturvalisus

 

Välis- ja kaitsepoliitika

Aari Lemmik, Kaitseministeeriumi pikaaegne avalike suhete eestvedaja

Aino Lepik von Wirén, Välisministeeriumi asekantsler, endine suursaadik Portugalis ja Suurbritannias

Anna Karolin ja Riina Kuusik,  arengukoostöö

Celia Kuningas, suursaadik Itaalias

Elina Seppet, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja

Evelyn Kaldoja

Iivi-Anna Masso

Ingrid Mühling, kaptenmajor

Kadri Jõgi, Lähis-Ida ekspert, on olnud diplomaat , aitas Egiptuses Eesti saatkonda  luua; lõpetanud Durhami Ülikoolis araabia keele ja politoloogia eriala ning õppinud Alexandrias Ülikoolis Egiptuses ja Venemaa Teaduste Akadeemia Idamaade Instituudis

Kadri Liik

Karin Maandi

Keit Pentus-Rosimannus, välisminister

Kristina Kallas, pagulased, arengukoostöö

Liisa Past

Maria Mälksoo

Marianne Mikko, riigikogu liige, SDE

Marina Kaljurand

Merle Maigre

Merle Pajula, suursaadik Rootsis

Piret Ehin, poliitikateadlane

Piret Loone

Riina Kaljurand, rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse

Riina Kionka, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõunik

Ruth Lausmaa

Tiina Intelmann, EL suursaadik Libeerias

Ajalugu ja mälupoliitika

Eva Piirimäe filosoof, ajaloolane ja poliitikateadlane

Iivi-Anna Masso

Imbi Paju, kirjanik ja ajakirjanik

Katri Raik on ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Maria Mälksoo

Marju Lauristin

Energeetikapoliitika

Kärg Kama, Oxfordi teadlane, geograaf, tegeleb rahvusvahelise energiapoliitika ja -julgeolekuga, töötanud ka riigikontrolli audiitorina samas valdkonnas

Maria Hääl, Alexela grupp

Rikki Hrenko, Eesti Energia USA osa

Urve Palo, vastutav minister

Meedia ja kommunikatsioon

Aune Past

Barbi Pilvre, ajakirjanduse dotsent TLÜs

Halliki Harro

Jevgenia Värä, Postimehe vene toimetuse juhataja

Kadri Kiigema, TLÜ turundusosakonna juht

Kaja Tampere

Katrin Aava, kommunikatsiooni lektor TLÜs

Kristi Liiva

Külliki Seppel

Külli-Riin Tigasson, Eesti Ekspressi ajakirjanik, varem Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja

Lea Larin, Sirbi tegevtoimetaja

Liisa Past

Maarja Lõhmus

Marju Himma-Kadakas

Merike Kaunissaare, soolisus meedias, naiste kujutamine, heateokampaaniad

Merit Kopli, Postimehe peatoimetaja

Tiina Kaalep

Triin Vihalemm

 

Sotsiaal- ja perepoliitika

Anniki Tikerpuu, laste ja perede osakonna juht sotsiaalministeeriumis

Dagmar Kutsar

Egle Käärats, tööelu asekantsler

Eveliis Kurs ja Helen Biin, pered ja võrdõiguslikkus

Hanna Vseviov, perepoliitika

Heidit Kaio, ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja

Helen Sööl, naistevastast vägivalda puudutavate teemade ekspert

Heljo Pikhof, sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogus

Helmen Kütt, sotsiaalkaitseminister

Juta Saarevet, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor

Kadi Viik, sooline võrdõiguslikkus tööelus

Kadri Ibrus

Kadri Simm on filosoofia dotsent, eetika, sotsiaalne õiglus

Kaisa Knight, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse analüütik

Katre Pall, sotsiaalkindlustusosakonna juhataja

Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja

Kristiina Luht, ekspert prostitutsiooni ja inimkaubanduse teemadel

Külli-Riin Tigasson, ajakirjanik

Liina Järviste, ekspert isaduspuhkuse jms teemadel

Liina Kanter, võrdsuspoliitikate osakonna lapsehoolduspuhkusel olev juhataja

Liisa-Ly Pakosta

Maarja Krais-Leosk, hoolekandeosakonna juht

Malle Hallimäe, lapsed ja laste õigused

Maret Maripuu, TI peadirektor

Margit Sarv, esimene võrdõiguslikkuse volinik, praegu töötab lasteombudsmani juures

Mari Rull, Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor (liitpuudega noorte rehabilitatsioon)

Marion Pajumets, sotsioloog

Marju Lauristin

Marju Medar

Marju Raju, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse analüütik

Marre Karu, sooline võrdõiguslikkus tööelus, nt palgad

Monika Haukanõmm

Ruth Kalda

Senta-Ellinor Michelson, Tartu Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Signe Riisalo (SoM), perepoliitika

Taimi Tulva

Thea Treier, tööeluarengu osakonna juht

Tiina Kangro

Tiina Saar-Veelmaa, tööturu teemad, karjäärinõustaja, tööõnnespetsialist

Inimõigused ja nende kaitse

Aet Kukk, Inimõiguste Instituudi juht

Evelyn Höglund

Helena Pall, võrdse kohtlemise nõunik sotsiaalministeeriumis

Julia Laffranque

Kadi Viik

Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja

Katrin Nyman-Metcalf

Kelly Grossthal

Margit Sarv

Marianne Meiorg

Mari-Liis Sepper

Ülle Madise

 

Ettevõtlus, juhtimine ja korporatiivmaailm

Anne Mere

Gristel Tali, Lehe pruulikoda

Hede-Kerstin Luik

Hele Hammer, Telema

Kai Realo

Kati Kuzmin ja Maire Milder, Baltika Grupp

Katriin Jüriska, noorteühenduste ekspert

Kristi Tiivas

Lilli Jahilo, ettevõtja

Pille Ruul, Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon

Piret Mürk-Dubout

Piret Sell, Prantsuse ravimifirma Baltikumi osa juht, Arstide Liidu nõukogu juht

Reet Aus, vastutustundliku ettevõtluse ekspert

Reet Roos

Ruth Alas, professor EBSis

Ruth Oltjer

Tea Varrak

Triin Anette Kaasik, ASi Estiko-Plastar juhataja, Tartu Linnavolikogu aseesimees

Õigus, haldus

Annika Uudelepp

Gerli Kilusk

Heili Sepp, prokurör

Helen Hääl, perekonnaõiguse asjatundja

Helve Särgava

Kaja Kallas, jurist

Karmen Turk, ACTA õigusliku analüüsi tegija, jurist

Karolina Ulmann, nii Eesti kui ka Rootsi advokatuuri liige

Kristel Voltenberg

Kristi Paron, õiguskantsleri nõunik

Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse keskuse rajaja, ekspert ka planeeringute ja kodanike kaasamise teemadel

Lavly Perling, peaprokurör

Maarja Oviir-Neivelt

Marianne Meiorg, inimõigustele spetsialiseerunud jurist

Merle Albrant, naiste nõustaja perevägivalla ja diskrimineerimise küsimustes

Monika Laatsit, halduskohtunik

Tiina Intelmann, endine rahvusvahelise kriminaalkohtu parlamentaarse assamblee esimees, praegu ELi suursaadik Libeerias

Tiina Randma-Liiv, http://www.ttu.ee/et/?id=67902

Ülle Madise

 

Kodanikuühendused ja kodanikuaktiivsus

Anneli Ohvril, Teeme Ära, hakkab tegelema Zero waste’iga

Erle Rikmann

Eva Truuverk, Teeme Ära

Evelin Tamm, sotsiaalmeedia ja kaasamine

Gea Kangilaski, meeleavalduse Ei valelikule poliitikale! algataja, kodanikuühenduse Vabakund asutajatest, Tartu linna volikogu liige

Hille Hinsberg

Krista Habakukk, külade liikumise Kodukant eestvedaja

Kristi Liiva

Kristina Mänd

Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse keskuse rajaja, ekspert ka planeeringute ja kodanike kaasamise teemadel

Liia Hänni

Liisa Past, demokraatia ja kaasamise teemadel

Madle Lippus

Mall Hellam

Maris Jõgeva

Marju Lauristin

Piret Ehin

Teele Pehk

Triin Noorkõiv, Tagasi Kooli algataja

 

Kultuuripoliitika

Ainiki Väljataga

Anu Kivilo

Egge Kulbok-Lattik, kultuuripoliitika doktorant Soomes

Ene-Liis Semper

Helen Sildna

Helen Tammemäe, Müürilehe peatoimetaja

Helena Tulve

Janne Andersoo

Kadri Tali

Kaisa Eiche, paljude kunstiürituste korraldaja, kuraator

Krista Aru

Kristel Pappel

Kristiina Alliksaar

Kristiina Ehin, luuletaja

Laine Randjärv

Maarja Kangro

Maria-Kristiina Soomre

Mariann Raisma, TÜ Muuseumi direktor

Mari-Liis Lill, näitleja

Marja Unt, Kirjandusfestivali Prima Vista korraldaja, Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht, õppejõud

Rael Artel, Tartu Kunstimuuseumi direktor

Rebeka Põldsam, kuraator ja kultuurikriitik

Sandra Jõgeva, kunstnik

Signe Kivi

Sirje Karis, Ajaloomuuseumi direktor

Tiina Lokk

Urve Tiidus

Hariduspoliitika ja teadus

Aade Erits

Birute Klaas

Elo-Maria Roots, soouuringud hariduses, hariduspoliitika, kriitika

Endla Lõhkivi, TÜ teadlane

Ene Ergma

Eve Oja, matemaatik ja Teaduste Akadeemia liige

Evelin Tamm, hariduspoliitika, soouuringud kasvatusteadustes, säästev areng ja haridus,

Katri Raik on ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Krista Aru

Kristina Papsejeva, noorsootöö ekspert

Lidia Kõlar

Liisa-Ly Pakosta

Maarja Kruusmaa

Mailis Ostra, endine ENLi esindaja

Mailis Reps, endine haridusminister

Margit Sutrop

Monika Maljukov, endine EÜLi esindaja

Piret Uluots, Tartu Lasteaia Krõll õpetaja

Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste õppejõud TLÜ

Triin Toomesaar, haridusaktivist, endine õpetaja Noored Kooli programmis

Ulvi Läänemets, koolidirektor

Keelepoliitika

Anna Verschik

Kadri Koreinik, sotsiolingvist

Katri Raik

Kristiina Praakli, sotsiolingvist, Helsinki Ülikooli eesti keele dotsent

Marianna Drozdova, ekspert integratsiooni ja identiteedi teemadel

Reili Argus

Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika 

Anneli Viks, PPA peaekspert, rahvusvahelise kaitse menetlemine

Anni Säär, pagulaste õigusnõustaja Inimõiguste keskuses

Kristina Kallas, ekspert pagulasteemadel

Kristina Kallas, pagulased, immigrandid ja vene kogukond

Oudekki Loone

Urve Palo, endine rahvastikuminister

Euroopa Liit, EL poliitikad ja institutsioonid 

Kaja Kallas

Katrin Saks

Kersti Kaljulaid

Kristiina Ojuland

Kristiina Tõnnisson, TÜ Euroopa Kolledž

Maive Rute

Marianne Mikko

Marju Lauristin

Olga Bogdanova, TÜ Euroopa Kolledž

Oudekki Loone

Riina Kionka

Siiri Oviir

Vilja Toomast-Savisaar

Yana Toom

Keskkonnapoliitika

Kaja Peterson

Mari Jüssi

Silvia Lotman

Tea Nõmmann

 

Regionaalpoliitika ja maaelu

Anneli Kana

Etti Kagarov

Ilvi Pere, Rapla vallavanem

Ivi Proos

Katri Raik ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Krista Kampus, regionaalpoliitika ja haldusreformi ekspert

Külli Volmer

Ulla Preeden, Põlva maavanem

 

Maksupoliitika

Annika Uudelepp

Hille Hinsberg

Liis Elmik

Maris Jesse, ekspert tarbimismaksude ja tervishoiu rahastamise teemadel

Maris Lauri

Marje Josing

Velda Buldas

Tervishoiupoliitika

Anneli Kalle-Talvik, perearstide eestkõneleja, töötervise ekspert

Anneli Kannust, Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor

Diana Ingerainen

Ester Pruuden, Õdede Liit

Hele Everaus

Helle Karro, seksuaaltervise ekspert

Ivi Normet, asekantsler

Kadri Simm, filosoofia dotsent, meditsiini eetika

Kai Haldre

Kai Part

Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretär

Made Laanpere

Marge Reinap, WHO esindaja Eestis

Marie Abel, naistearst, ekspert seksuaalvägivalla teemadel

Maris Jesse

Riina Raudne, Terve Eesti SA juht

Siiri Põllumaa, Ämmaemandate Ühingu president

Tiiu Aro, Terviseameti peadirektor

Triin Raudsepp, Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskused

Religioon ja müstika

Anne Kull, usuteaduste professor

Brigitta Davidjants, islam ja feminism

Helen Geršman – islam ning araabia keel, kultuur ja ajalugu (Tallinna Ülikooli õppejõud)

Hille Hanso, islami ekspert

Kadri Jõgi, Lähis-Ida ekspert, lõpetanud Durhami Ülikoolis araabia keele ja politoloogia eriala ning õppinud Alexandrias Ülikoolis Egiptuses ja Venemaa Teaduste Akadeemia Idamaade Instituudis

Kristel R. Sitz, ulmekirjandus, ufod

Kristi Ockba

Lea Altnurme

Triin Käpp, Tartu Jaani koguduse õpetaja, TÜ eetikakeskuse projektijuht