RK kandidaat Kristina Kallas

Foto: Egert Kamenik

Foto: Egert Kamenik

Riigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Kristina Kallas kandideerib Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas oma kodukandis Ida-Virumaal, on üldnimekirjas 15. 

Kas pead ennast feministiks?  Kuidas põhjendad?
Pean ennast kindlasti feministiks ja soovin, et rohkem naisi Eestis ennast niimoodi identifitseeriksid. Feminism on ideoloogia, mis usub, et naistel ja meestel peaksid olema võrdsed võimalused poliitikas, tööturul, eraelus jne. Ilmselt pole maailmas naist, kes selle ideega ei nõustuks, seega on enamus naisi feministid, ainult, et nad on kapis olevad feministid.🙂 Feminismi olemasolu on juba tõend omaette sellest, et soolise võrdõiguslikkusega on jätkuvalt probleeme. Oleme oma ühiskonna arengus jõudnud tasemel, kus meeste ja naiste erinev kohtlemine näiteks tööturul ja poliitikas ei ole enam inimkonna ellujäämise eesmärgil loodud elukorraldusest tingituna põhjendatud ja tegemist on pigem vanast süsteemist jäänud  väärtustega, mis on, nagu väärtused ikka, visad muutuma.

Kuidas jõudsid nii-öelda suurde poliitikasse?
Mind kutsus suurde poliitikasse Jevgeni Ossinovski, kellega olime varem koostööd teinud lõimumise ja kodakondsuspoliitika, aga ka võrdse kohtlemise poliitika valdkondades. Olen 2007. aastast juhtinud analüütikute uurimisrühma, kellega me viime läbi Euroopa Komisjoni ja Eesti ministeeriumite tellimusel poliitika analüüsi just lõimumise, kodakondsuse, vähemuste õiguse ja võrdse kohtlemise, rände ja põhiõiguste kaitse valdkonnas. Seega ei ole poliitika mulle võõras, kuid seni olen ma selles osalenud eksperdina. Eksperdiks olemine on väga mugav, saab nõu anda, targutada, kuid vastutust võtma oma nõuannete eest siiski ei pea. Nüüd otsustasin, et peaksin võtma ka vastutuse. Soovin ka väga, et Riigikogus oleks rohkem oma valdkonna eksperte, mistõttu ka otsustasin kandideerida.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?

Kõige kriitilisemad teemad on seotud inimeste toimetulekuga ja sotsiaalvaldkondadega. Väga oluline on palgavaesus. Miinimumpalk ei võimalda töötaval inimesel elada inimväärset elu ja Eesti tööandjad ei ole nii vaesed, et nad ei saaks oma töötajatele inimväärset palka maksta. Üle tuleks vaadata ka maksusüsteem ja vähendada töötava inimese maksukoormust ning suurendada kapitali maksukoormust. Lastekaitse, eelkõige laste õiguste kaitse on ka väga tähtis teema. See puudutab nii laste vaesust, laste õiguste kaitset kui ka lastega perede toetamist.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Toetan väga. See ei peaks saama küll seaduseks, sest kui ei ole tugevaid kandidaate, siis formaalselt kandidaatide seadmist ma ka ei poolda. Kuid ühiskondlik surve tõmblukumeetodi suhtes peab olema tugev ning selleks on vaja jätkuvalt inimeste teadlikkust kasvatada.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Samamoodi nagu tõmbluku osas, ma olen veidi skeptiline kvootide suhtes ja eelistaksin pigem ühiskondlikku survet. Me peaks toetama kodanikuühiskonna aktiivseid organisatsioone, kes ühiskondlikku survet tekitavad. Toetama näiteks rahalise toetusega nende tegevusele.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Perevägivald. Sooline palgalõhe. Et ühiskond väärtustaks rohkem mõlema vanema võrdset vastutust laste kasvatamisel. Toetan näiteks vanemahüvitisele kvootide panemist: 1/3 ajast emale, 1/3 isale (ja ei ole emale ülekantav) ja 1/3 ajast otsustab pere ise ning lisaks saaks seda aega nihutada hilisemale ajale – kuni lapse 8-aastaseks saamiseni.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Ei ole plaaninud, kuid kui kutsutakse, siis kindlasti kaaluksin osalemist.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Erilist tähelepanu naisliikmetele ei pööraks, sest naiste ja meeste võrdõiguslikkus on samamoodi ka meeste teema ja nende ülesanne. Vabaühendusi, mis tegelevad ühiskonnas väärtuste debatiga, ühiskondliku survega võrdõiguslikkuse suunas, neid tuleks toetada rahaliselt.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?Tõstaksin esile Gea Kangilaskit. Gea on noor, arukas, kõrgelt haritud ja õiglase sotsiaalse närviga inimene, kes on üks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse eest võitleja ning vabaühiskonna arengu eest hoolitsev aktiivne ühiskonnaliige.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s