RK kandidaat Maarika Pähklemäe

11. Maarika PähklemäeRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. 

Millises erakonnas kandideerid ja mitmes oled üldnimekirjas?
Kandideerin üksikkandidaadina nr 971 valimisringkonnas nr 2, mis on Tallinna kesklinn, Pirita ja Lasnamäe.  Mind on kerge ja turvaline leida, olen nimekirjas tagantpoolt esimene.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?
Otseloomulikult pean end feministiks, sest feminism tähendab eeskätt inimõigusi ka naistele. Ma ei laskuks teooria nüanssidesse, kuid kriisijuhtumite põhjal saan väita, et naiste halb elu on seotud nii naiste madala enesehinnanguga kui ka ühiskonnas ebaõiglaste soorollidega ja ebaõiglase kapitali jaotusega.

Kuidas jõudsid nii-öelda suurde poliitikasse?
Siit tuleb pikk vastus, sest toon välja teetähised, mis selle jõudmise juures olulised on olnud. Ja neid on palju! Olen olnud ja olen praegu aktiivne  mitmete ja väga erinevate projektide eestvedaja. Nende väga erinevate projektide ühisnimetajaks aga sobivad märksõnad „naiste enesehinnangu tõstmine“.

Veidi näiteid tehtud tööst. Olin Eestimaa naisorganisatsioonide esimese naisistungi (14. juuni 2013) eestvedaja ja 7. märtsil 2014 Rahvusraamatukogus toimunud VI Eestimaa Naiste Naiskongressi toimkonna juht koostöös Eesti Naisliiduga.

Juristina olen juba aastaid esindanud inimkaubanduse ohvreid – ja paraku on inimkaubanduse ohvrid naised! Kohtus nõustan naisi rahvusvaheliste abielude lahutusprotsessides, olen osutanud tagasipöördumise abi jne.

Olen osalenud EJL (Eesti Juristide Liidu) tasuta õigusabi projektides Tallinna Ringkonnakohtumajas ja Õigusringi projektis. Teen alaealistele ja puudega inimkaubanduse ohvritele vabatahtlikku eestkostet.

Osalen Justiitsministeeriumi juures tegutseva inimkaubanduse vastu võitlemise ümarlauas. Üheks meie suureks võiduks loen fakti, et 2013. aasta detsembrist keelati Eestis seksiost alaealistelt ning inimkaubanduse paragrahv on kantud kriminaalmenetluse seadustikku.

Olen olnud MTÜ Eluliin vabatahtlik juba 20 aastat. Tean, mis inimestele muret ja haiget teeb ning sedagi, et paljusid eluraskusi saab kaotada seadusloome juures töötades.

Olen aastaid juhtinud Eesti naisjuristide võrgustikku, olen Eesti Naisjuristide Liidu (ENJL) asutajaliige, +N Liikumine asutajaliige, Eesti Naiste Matkaklubi asutajaliige, Naiskodukaitse liige ja aktiivne teistes organisatsioonides. Olen viinud EJL ja Eesti Naisjuristide Liidu Euroopa Naisjuristide Assotsiatsiooni liikmelisuseni ja koostööle. Lisaks olen EROK juristide sektsiooni toetajaliige ning teen koostööd NATO ühinguga.

Kõikide minu tegevuste eesmärk on olnud lisaks inimõiguste kaitsmisele naisühenduste koostöö, solidaarsuse toetamine ning naiste enesehinnangu tõstmine.

18.detsembril 2014 allkirjastasime kodanikualgatuse korras kodanikukaitse ümarlaua kokkukutsumise. 8. märtsil 2015 toimub kodanikualgatuse korras ja koostöös NATO ühinguga pidulik aktuskonverents Narvas „Naised ja julgeolek. Ida- Virumaa“.

Minu ühiskondlik panus on leidnud ka tunnustust: nt 2012. aastal andis Eesti Juristide Liit tiitli Aasta Uus tegija, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon esitles mind 2013. aastal Aasta Naise nominendina, MTÜ Eluliinilt on tänukiri 18.10.2013 – „Naine ei ole kaup” projekti juhtimise eest, Eesti Politsei Naisühenduse, Sisekaitseakadeemia ja Naiskodukaitse tänukiri projektis „Naistelt Naistele” osalemise eest 2014. aasta märtsis ning rahvusvahelise kampaania tänavalaste konsortsiumi CSC abistamise eest petitsioon “AITA MUUTA MAAILMA” (www.streetchildrenday.org) jt.

Ehkki juristi tööd seostatakse rohkem kinniste kabinettidega, olen ma oluliste sõnumite ühiskonnale  edastamiseks kasutanud ka teistsuguseid meetodeid.

26. aprillil 2014 osalesin ENJL kunstiprojektis inimkaubanduse ja orjapidamise peatamiseks, kus läksin sõnumi teavitamiseks tänavale, keha katmas ainult kehamaalingud (vt Estonian Women Lawyers Association’s Art Protest: “Stop Human Trafficking” on 26th of April 2014.https://www.youtube.com/watch?v=VTgyN0kG3po)

Eelmise aasta lõppu mahtus ka naisjuristide ja nende toetajate filmiprojekt Pink Lawyers Case No 1. (https://www.youtube.com/watch?v=_7-1NWlMpLs), mida esitleti Solarise ARTISe kinos 29.11.2014.

Lühifilmi eesmärk oli anda edasi sõnum – vägivaldsest suhtest on võimalik lahkuda ning oma elu ilusama ja väärikamana üles ehitada ning selle juures on võimalik saada kaalukat abi naisjuristide organisatsioonilt.

Igaks juhuks lisan, et tegu ei ole kommertsteadaandega – püüame ohvreid abistada vabatahtlikus korras.

Pikk jutt, aga loodetavasti annab edasi selle, miks ma poliitikasse pürgin. Siiamaani olen tegelenud peamiselt tagajärgedega, nüüd aga tahaksin panustada ka probleemide ennetamisse.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Julgeolek, sisekaitse, väikeettevõtlus, sotsiaal- ja justiitsküsimused. Teemade ring tundub esimese hooga ehk lai, ent tegelikult koondub taas kõik naiste julgustamisele poliitikas, äris ja julgeolekus rohkem kaasa lüüa.

Efekt on mitmetine ja tulemust oleks näha nii riiklike sõlmküsimuste lahendamisel kui ka naiste isiksuslikus arengus – naine, kes tegutseb ühiskonnaelus ja/või ettevõtluses, suudab kaitsta nii ennast, oma peret kui ka vajadusel tervet riiki. Mida rohkem on enesekindlaid ja enesesse uskuvaid naisi, kes on valmis oma tegevusega ühiskonda panustama, seda parem on selles ühiskonnas elada. Ja seda kõigil – soost ja vanusest sõltumata.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Erakondade puhul see oleks tervendav ja tervitatav, kuna naised on tagasihoidlikud ning mehed omakorda ei pruugi naiste tagasihoidlikkust õigesti tõlgendada.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Kindlasti tasub naisi kaasata kõikidesse otsustusprotsessidesse ning anda naistele võimalus ka tipptasemel panustamiseks.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise Riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Kindlasti soopõhine diskrimineerimine riigi tasandil. On palju signaale selle kohta, et jõustruktuuridega seotud ametkondades on naistele nn JOKK-tõkked, mis võimaldavad vastava õppe läbinud naisi diskrimineerida.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist: http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Kindlasti osalen ka kaaskorraldajana ning peaülesanne on ikka naiste heaolu Eesti ühiskonnas.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Naiste kaasamine ja ühistegevus on väga oluline ning seda tuleb ka õppida. Kuidas täpselt seda korraldada, on praegu ilmselt liiga vara arutada.

Küll aga tooksin veel ühe näite senitehtust: ENJL ja +N liikumine on korraldanud diplomaatia eriseminare, mille abil oleme püüdnud tuua erinevad naisjuristid ja -ettevõtjad kohtuma politoloogide ja erinevate Eesti tipp-poliitikutega. Just selleks, et tuua poliitika naistele ja naised poliitikale lähemale.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
Minu seisukoht on see, et iga naine, kes on aktiivne ja julgeb kandideerida, on tunnustamist väärt. Aga oluline on seejuures ka võimekus ja tahe muuta Eesti elu paremaks. Koostöös tavaliselt selgub väga ruttu, kes on teoinimesed, kes ideegeneraatorid, kes analüütikud ja kes niisama vooluga kaasas. Ühistegevuses on oluline igaühe hääl ja arvamus.

Maarika Pähklemäe
naisjurist

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s