RK kandidaat Tiia Tiik

4. Tiia TiikNaiste Hääl avaldab Riigikogu valimiste eel lühiintervjuusid naiskandidaatidega. Vastused küsimustikule avaldatakse toimetajale saabumise järjekorras.

Millises erakonnas kandideerid ja mitmes oled üldnimekirjas?
Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas ja olen üldnimekirjas nr 109. Meil pani erakonna juhatus paika 50 pingerea ja edasi lisandusid kandidaadid tähestikulises järjekorras.

Kas pead ennast feministiks?  Kuidas põhjendad?
Ma ei arva, et ma olen feminist, aga mulle on tähtis naiste väärtustamine ühiskonnas. Kuulun 10 aastat SDE Naiskogu Kadri Tallinna piirkonda ja olen naiste olukorraga kursis. Meil on palju tublisid ja tarku naisi ning naisühendused on avatud ühiskonnas loomulikud ja vajalikud, sest poliitikas on mehi rohkem ning nad on jõulisemad, kuid ei saa välistada, et on ka ambitsioonikaid naisi.

Kuidas jõudsid niiöelda suurde poliitikasse?
Mind kutsus 2005.aasta KOV valimiste eel Mihkel Aitsam Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, kes tuli ja rääkis kuidas tema on kandideerinud ning julgustas mind parteitult kandideerima. Minu eeskuju ja toetaja on olnud Eiki Nestor, sest olen sündinud nägemispuudega ja oman pikaajalist töökogemust (15aastat) puuetega inimeste valdkonnas. Mind huvitab sotsiaalpoliitika, olen Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste magistrikraadiga ning soovin leida uusi väljakutseid ja muuta puuetega inimeste elu paremaks, olla kaasatud ja anda oma teadmisi ja mõtteid, soovitusi edasi teistele. 2006.a. astusin erakonda ja nii kandideerin sellel aastal juba 6tel valimistel. Sotsiaaltöötajana ja nõustajana olen korduvalt selgitanud seaduste toimimist, muutusi ühiskonnas ja korduvatele küsimustele vastamisel otsustasin luua oma blogi, mille edastan infot, artikleid ja oma töid, tegemisi, mõtteid. Blogi leiab siit: http://tiiatiik.blogspot.com/

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Olulisi teemasid on palju, kuid  suurimaks probleemiks on inimeste toimetulek ja elukvaliteet.  Puuetega inimeste õiguste ja võrdsete võimaluste eest tuleb veelgi rohkem seista. Olen sotsiaaldemokraat ja mulle on tähtis nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulek. Luban seista puuetega inimeste tööturu ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse ning nende õiguste ja võrdsete võimaluste eest. Usun, et elukestev õpe on vajalik igas elueas ning kiiresti muutuvas ühiskonnas on oluline ennast täiendada – nii väheneb tööpuudus ja toetusesaajad muutuvad paremini toimetulevateks maksumaksjateks. Mina sotsiaaldemokraadina seisan selle eest, et inimesed (ka puuetega inimesed), kes saavad ja suudavad töötada, seda saaksid, sest puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja töövõimetuspensionid on liiga madalad. Et iga töö eest makstaks palka, mis võimaldab ära elada ilma toimetulekutoetust taotlemata ja vähendaks palgavaesust. Selleks on vaja tõsta miinimumpalka ja pensione. Lapsed on meie tulevik – suurendades lastetoetusi ja makstes huviringi või sporditreeningute osalustasu on meie lapsed tervemad, andekamad ja õnnelikumad. Kandideerimine on minu isiklik panus, et Eesti liiguks soovitud suunas ja seisan inimeste  eest. Ma ei saa anda lubadusi, millesse ma ei usu, aga ma olen võimeline koostööks ja uuteks väljakutseteks.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Pooldan tõmblukumeetodit, kuid meil toimib see erakonnas meeste kasuks ja tavaliselt nimekirja eesotsas. Samas on viimastel valimistel suurenenud naiste osatähtsus ja kaal. Kandideerin 1. ringkonnas Haaberstis, Põhja-Tallinnas  ja Kristiines ning meil on nimekirjas 9st kandidaadist 6 naised. Minu arvates on töötavatel ja lapsi kasvatavatel naistel võrreldes meestega raskem oma aega jagada poliitikale, sest paljud üritused ja koosolekud on õhtuti või nädalavahetustel aga see on valikute küsimus ning võimalik.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Leian, et see on vajalik, sest paljudes Põhjamaades see töötab ja on toonud kaasa positiivseid arenguid.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Kõige põlevam probleem on noorte väljaränne ning sündivuse suurendamine, sest kui noortel puudub eluase, töö ja äraelamist tagav palk, siis lähevad nad sinna, kus see on tagatud. Vanemapalk ja suuremad lapsetoetused on positiivne, kuid kui vanem soovib tööle minna, siis peab olema paindlikumad töötamise vormid ja ka lasteaiakohad, mida riik koostöös kohalike omavalitustega peaks tagama. Vajalik on tagada hooldajatele, kelleks paljudel juhtudel on naised, töötamise võimalus ning samal ajal võimaldada sotsiaalteenuste kasutamist ja asendushooldaja teenuse võimlaust nii linnas kui maapiirkondades. Soovin, et rakenduks elatusraha fond, sest Eestis on palju üksikvanemaid, kelle lastele ei maksa teine vanem (tavaliselt isa) ülalpidamisraha. Need inimesed ei pea elama süvavaesuses või võlgades, sest riiklikult saab toetada neid lapsi ning hiljem raha tagasi nõuda, sest sarnaselt toimib see liikluskindlustuse korral. Puuetega inimeste tööhõive suurendamine võimaldab inimestel tööle minna, kuid selleks on vaja haridust, tööpraktikat ja sotsiaalteenuseid. See on vananeva Euroopa suurim probleem, et ei jätku töötajaid ja maksumaksjaid, kes tööd teeksid. Ma usin, et see mõtteviisi muutus on ajaküsimus ning arengud on märgatavad 5 või 10 aasta pärast.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (ja/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014 märtsisthttp://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf) ?
Sageli on nii, et paljudest üritustest, seaduste muudatustest ja kongressidest kuulen peale nende toimumist. Kindlasti olen huvitatud osalemisest ning kui mu töö seda võimaldab, siis loodan eelnevalt informatsiooni saada. Olen puuetega naiste ühenduse tegemistega ennast kursis hoidnud ja neile esinemas käinud.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Olen naiskogu Kadri kaudu informeeritud ka naisliikmete tegevustest. Tean, et on teisi naiskogusid ja arvan, et koostööd ja kaasatust saab suurendada.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
Ma kirjutaks soovituse Marianne Mikkole, sest ta on pikaajalise kogemusega riigikogu liige, EL parlamendi liige ja kandideerib koos minuga. Tema mõtted, teod ja eesmärgid on olnud eeskujuks naiste julgusel, tugevusel ja tahtejõul. Marianne on see, kes on nõudnud triibulisi nimekirju, naiste võrdset kohtlemist ja sellest kõlava häälega rääkinud, olgu selleks naiste vastane vägivald, valimisõigus või pereelu väärtustamine. Ta on tubli ja tark poliitik.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s