Naised Riigikokku analüüsib erakondade valimisnimekirju

"Poliitmees" Päevalehe kuvatõmmis

“Poliitmees” Päevalehe kuvatõmmis

Lähenevad järjekordsed valimised rahva esinduskogusse parimatest parimate leidmiseks. Naised Riigikokku analüüsib erakondade valimisnimekirju, vaadates ajas tagasi. Üks analüüsi eesmärkidest on anda ülevaade, kas ja kuidas on viimase 20 aastaga naiste osakaal ja paigutus erakondade valimisnimekirjades muutunud. Analüüs ei käsitle valimisringkondade nimekirju.

Kõigepealt on vaatluse all üldine trend. Esimene graafik kajastab erandlikult ka 1992-ndat aastat. Erakondadele keskendudes on edaspidi 1992. a kui võrdluseks sobimatu analüüsist välja jäetud, sest alles 1995. a valimistel joonistus enam-vähem välja praegune erakonnamaastik.

Riigikogu kandidaadid Graafik_1 (3)1992. aasta valimisnimekirjades avanev pilt on valdavalt mehelik – vaid 14% kandidaatidest olid naised. 2015. aasta nimekirjade 27%* tundub selle numbriga võrreldes muljetavaldava edasiminekuna. Vahepeal möödunud pea veerand sajandit siiski kahandab rõõmu; eriti kui tähele panna, et nii 1999. kui ka 2007. aastal jaotusid kandidaadid sooliselt samamoodi kui käesoleval aastal. See võib tähendada, et naiste osakaal nimekirjades ei pruugi ka tulevikus kasvada – tegemist võib olla juba korduvalt nähtud kõikumisega, mille põhjal tulevikku ennustada pole võimalik.

Üldine statistika annab üsna selge vihje ka erakondlike eelistuste kohta.

Keskerakonna nimekirjades ulatub naiste osakaal 20%-lt kuni 28%-ni (2015). Samas võib erakonna üldnimekirja esikümne koosseisu teistele eeskujuks tuua. Aastaid on naisi jagunud esikümnes neli, mustrist on hälbinud vaid 2003. a kahe naiskandidaadiga esikümnes. 2015. a aga läheb ajalukku viie naiskandidaadiga keskerakonna üldnimekirja esikümnes.

Nii reformierakonna kui ka IRL (ja eelkäijate) nimekirjades kõigub naiskandidaatide osakaal 14% ja 24% (2015) vahel. Reformierakonna üldnimekirja esikümnesse on naiskandidaate sattunud kolmel korral üks ja kahel korral kolm. 2015. aastal leiame reformierakonna üldnimekirja esikümnest kaks naist. IRL üldnimekirjade esikümned paistavad silma konservatiivsusega – tavaliselt on sinna mahtunud vaid üks naiskandidaat, 2015. aastal meeldiva erandina kaks naist.

Sotsiaaldemokraatide (ja eelkäijate) nimekirjad on sooliselt suhteliselt tasakaalustatumad kui teistel erakondadel. Naiskandidaatide osakaal nimekirjas jääb 26% ja 38% vahele. Paraku pole naisi soosiv suhtumine väljendunud üldnimekirja esikümnetes, sest seni jagus naiskandidaate esikümnesse napilt (keskmiselt) kaks. 2015. aastal näeme võimsat hüpet – esikümnesse on sotsaaldemokraadid paigutanud lausa kuus naist.

Käesoleva analüüsi teine graafik kujutab kuue, 2015. aastal täisnimekirjaga valimisvõitlusse asunud erakonna võrdlust (NB! naiste ja meeste hulk on graafikul väljendatud arvudes). Selgub, et uued tulijad on naiste kaasamises tagasihoidlikud. Eesti Vabaerakonna valimisnimekirjast leiame 22% ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimisnimekirjast 26% naiskandidaate. Esikümnes on aga näitajad vastupidised. Konservatiivses Rahvaerakonnas arvatakse erakonna nime õigustavalt, et naistel esikümnesse asja pole, vabaerakonnas on esikümnekoha vääriliseks peetud kolme naist.

Graafik_2 (2)Muutused naiste kaasamisel parlamendipoliitikasse sünnivad vaevaliselt ning ei ole päris selge, mis on põhjus, mis tagajärg. Selle väljaselgitamine vajab sügavamat uurimistööd kui valitavate kogude kandidaatide soolise koosseisu statistiline analüüs.

Teemad, mida tuleks käsitleda:

1) Sooline jaotus erakondades
Analüüsima peaks nii erakondade liikmeskonna kui ka erakondade juhtkogudes / kogudesse kandideerijate soolist koosseisu. Vastus tuleks leida küsimusele, kas ja kuidas sooline jaotus erakonnas (ning erakonna sisepoliitika naiste kaasamisel) mõjutab naiskandidaatide hulka ja asetust valimisnimekirjades.

2) Poliitiline kultuur
Või peaks hoopis kõnelema kultuuritusest? Tuleks uurida naiste suhtumist poliitikasse, sest ei ole päris ilmvõimatu, et naisi peletab poliitikast eemale jõhker maskuliinsus, ebaeetilisus, tagatubade võimumängud ja nn ärapanemise pidamine aktsepteerivaks poliitikategemise meetodiks.

3) Hoiakud ühiskonnas
Pole vist väga vale üldistada, et poliitikat peetakse üldiselt “räpaseks” ja ebameeldivaks valdkonnaks. Kahtlemata tekitab selline eelarvamus inimestes vastumeelsust poliitikas osalemiseks. Poliitikas tegutseda soovivat naisi aga painab lisaks üldisele vastumeelsusele ammu tuntud ja teatud sotsiaalne surve – olla peamiselt ja põhiliselt (hea) ema ja perenaine, ning veendumus, et edukas karjäär ei võimalda patriarhaadi vormitud naiserolli täita.

4) Naise staatus
Naise staatusega kaasnevaid probleeme saab kirjeldada mitmeti. Ühelt poolt kitsendab naise võimalusi poliitikas osaleda kurikuulus palgalõhe ja suurem koormus kodus, mis jätab naisele (võrreldes mehega) vähem ressursse erakonna töös osalemiseks ning kas või isikliku valimiskampaania korraldamiseks. Teisest küljest ei ole ka naised ise harjunud naist poliitiku rollis või üldse juhtival positsioonil nägema, rääkimata ettekujutusest iseendast (eduka ja tuntud) poliitikuna. “Poliitik: see on mees” – stereotüüpi kujutab ilmekalt hiljuti EPL digilehes avaldatud illustratsioon (vt Päevalehe kuvatõmmist üleval).

Eeltoodud problemaatikat silmas pidades võib poliitikas osalemist kaaluvates naistes kujuneda lootusetus ja pessimism, mistõttu loobutakse meesdomineeritud erakondadega liitumisest üldse või lepitakse lihtliikme rolliga. Miks peaks naine tahtma poliitikas kaasa lüüa, kui erakonna poliitilise agenda teostamiseks kõige kõrgemal tasemel naisi reeglina kõlblikuks ei peeta, võimukoridorides vohab kiskjamentaliteet ning ühiskonnas valitseb endiselt veendumus, et naise ülesanne on eelkõige olla hea abikaasa ja ema?

*2015. a nimekirjade sooline osakaal ei pruugi olla päris täpne, sest vabariigi valimiskomisjon ei ole riigikogu kandidaate puudutavat üldstatistikat veel avaldanud. Käesoleva kirjutise autor on arvesse võtnud täisnimekirjad esitanud kuue erakonna nimekirjad.

Jälgi Naised Riigikokku jooksvaid postitusi facebookist!  “Naiste Hääl” kavatseb valimiste-eelsel ajal keskenduda kõikide erakondade naiskandidaatide artiklite ja intervjuude avaldamisele. Saada oma kaastöö aadressil ta

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s