Evelin Tamm kirjutab Eestimaa VI Naiste Kongressist

Foto: Gerd Tarand

Foto: Gerd Tarand

Reedel 7.märtsil toimus Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti VI naiste kongress pealkirja all ”Eestimaa kasutamata võimalus”. Tegemist on esimese ja väga esindusliku naiste kongressiga Eesti taasiseseisvuse aastatel, millest võttis osa ligikaudu 350 naist ja meest üle Eesti. Põhifookuses olid naiste ja meeste palgaerinevuse ehk palgalõhe ületamine ja naiste pääs otsuste tegemise juurde. Toimusid mitmed sisukad ettekanded ja mõlemal teemal oli arutelupaneel erinevate huvigruppide osalusel. Kongressi lõpuks võeti vastu naiste manifest, kuhu on koondatud põhilised naisi puudutavad valupunktid ja pakutakse välja võimalikud lahendusteed. Manifesti tekst on kättesaadav lehel naised.net.

Kongressi toimumiskohaks oli Eesti Rahvusraamatukogu Tallinnas Tõnismäel. Saalitäiele rahvale ütles kongressi avamiseks tervitussõnad Riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Randjärv rõhutas hariduse ja kasvatuse suurt rolli juhul, kui me soovime naiste diskrimineerimise lõpetamist. Järgmiseks sai videovahendusel sõna rootslane  Mikael Gustafsson (Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni juht), kes muuhulgas kõneles ka iseenda kogemusest isana ja kuidas see on muutnud tema suhtumist võrdõiguslikkuse küsimusse. Järgnes tervitusnoot Eesti Euroopa Parlamendi saadikult Indrek Tarandilt, kes tervitas naisi ja avaldas soovi näha naiste suuremaarvulist esindatust otsustasandil.

Siiri Oviir Eesti Naisliidu pikaajalise juhina ja Eesti Euroopa Parlamendi liikmena, tervitas kohalviibijaid, tutvustas naisliikumise ajalugu ja tuletas meelde, et juba eesti naiste esimesel kongressil 1917. aastal arutati oluliste teemadena palgalõhe ja naiste pääsu otsustuste juurde. Oviir juhtis tähelepanu, et võrdõiguslikkuse küsimuses on Eesti täna Euroopa Liidu punase laterna rollis.  Sada aastat on möödas, kuid Eesti naiste põletavatele küsimustele pole ikka veel leevendust leitud.

Esimese paneeli ettekanded keskendusid naise majandusliku iseseisvuse teemale. Paneeli avas Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Rainer Kattel ettekandega ”Milline on naiste majandusliku iseseisvuse ja sõltuvuse mõju majandusele?” . Professor Kattel leidis, et naiste kõrgharidusse investeeritud raha on maha visatud, kui kõrgelt haritud naised otsuste juurde ei pääse. Oleme väheneva rahvastikuga riik, kõrgkoolides on 70% naisi, kuid otsustustasandile jõuavad neist vaid väga vähesed. Riigikogus on täna 80% mehi, riigi- ja börsiettevõtete nõukogudes üle 90%. Majanduslikust efektiivusest siin rääkida on mõtetu. Kattel pidas loomulikuks, et praegu moodustavas EV Valitsuses peaks pooled olema naised.

Marju Raju Sotsiaalministeeriumist selgitas palgalõhe statistikat ja juhtis tähelepanu, et naiste keskmiselt 30% väiksemad palgad, väljenduvad naiste ebavõrdsete sissetulekutena kogu elukaare ulatuses. Naised saavad väiksemat haigusraha, hooldustoetust, töötuabiraha ja pensioni, sest kõik need toetused on otseselt seotud palkadelt makstud maksudega.    

Paneelarutelu ”Palgalõhe – kas ainult statistika?” juhtis Marianne Mikko, kes on üks jõulisemaid Riigikogu feministe ja palgalõhe vähendamise eestkõnelejaid Eestis. Eluliini juhataja Eda Mölder juhtis paneelis eraldi tähelepanu naistele, kes majandusliku kitsikuse sunnil valivad oma keha müümise, mida omakorda soodustab noorte naiste seksualiseerimine meedias ja reklaamide kaudu. Sellisele teele ei minda vabatahtlikult. Ettevõtjate esindajad selgitasid pragmaatilist vaadet, mille järgi ettevõtlikke naisi saadab edu. Tuleb lihtsalt ise olla aktiivne.

Tiiu Kuurme ja Evelin Tamm

Tiiu Kuurme ja Evelin Tamm

Järgnenud lõunapausi ajal toimus redaktsioonikomisjoni arutelu hommikupoolikul naiste manifesti tehtud muudatuste osas. Manifesti töörühma juhtis Liia Hänni, selle töös osales terve rida tunnustatud eesti naistegelasi. Tegin ka ise koos Kadi Viigi ja mitme teise naisega muudatusettepaneku. Manifesti kirjutati meie nõudmisel sisse rida Eesti Vabariigi Valitsuste soolisest tasakaalustamisest. Teatavasti oli 2011.aastal Reformierakonna ja IRL koalitsioonina moodustatud Valitsuses esmalt ainult üks naine (Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonnast).

Päeva teine pool keskendus naiste kaasamisele otsustasandile. Kõigepealt sai tervituseks sõna Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusvolinik Vivian Reding. Ta juhtis tähelepanu, et Eestis on vaid 8% ettevõtete nõukogude liikmetest naised, mis on madalam näitaja kui Euroopa Liidu keskmine. ”Kui Euroopa rahvusparlamentides on naiste keskmine osakaal 27%, siis Eestis on see näitaja vaid 18%. Poliitilised parteid peavad tegema jõupingutusi, et naised saaksid kätte neile kuuluva õiguse osaleda poliitilises elus meestega võrdselt.”

Edasi sai sõna soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp, kelle väga värvikas etteaste on kindlasti väärt kuulamist (üritusest tehti salvestus, mis loodetavasti on peagi naisliit.ee ja naiset.net lehtedel kättesaadav). Papp leidis, et on ebaõiglane, kui naiste eest võtavad pidevalt otsuseid vastu mehed. Tänaseks on soouuringutega Eestis kaetud suurem osa valdkondadest, läbi viidud uurimused on kõik avalikult kättesaadavad. ”Eesti avalikus inforuumis demostreeritakse aga ametlikult oma ebakompetentsust ja huvipuudust.”

Järgnes arutelupaneel, mida juhtis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Teemaks oli naised otsustustasandil. Kõige vastuolulisemaks osalejaks selles paneelis oli Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tamsar, kes võrdles naist kalli masinaga, ”mis seisab nurgas kasutamata”. Seejärel demonstreeris Tamsar täis saalile oma täielikku asjatundmatust soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kasutades macholikku demagoogiat. Rootsist oli paneelis osalemiseks Eestisse saabunud Telia-Sonera asepresident Piret Mürk-Dubout, kes tõsteti kongressil esile kui Eesti üks edukamaid naisi. Mürk-Dubout leidis, et naise ja emana on võimalik äris karjääri teha, aga see nõuab naiselt väga suurt tööd.

Päeva lõpetas Liia Hänni, kes tõusis kõnepulti, et tutvustada Eestimaa VI Naiste Kongressi manifesti. Järgnes arutelu ja seejärel hääletamine. Täiendusettepanekuid tehti kuni viimase hetkeni, hoolimata sellest, et ettepanekute aeg oli määratud kuni lõunapausini ja redaktsioonikomisjoni töö juba lõpetatud. Peale sõnavõtte ja arutelu tegi Liia Hänni otsuse manifest lõppehääletusele panna. Manifesti kinnituseks tuli osalejatel püsti tõusta ja aplodeerida. Toetus Eestimaa VI Naiste Kongressi manifestile oli üksmeelne ja hetke pärast seisis saali täis kongressist osavõtjaid püsti.

Lahkusin kongressilt teadmisega, et Eesti naised on ühiselt oma sõna öelnud. Naistepäeva hommikul, 8.märtsil hakkasin uurima kongressi meediakajastust,  seetõttu pean ülevaate lõpuks tegema paar äärmiselt kriitilist märkust. Aktuaalse Kaamera uudistes oli Eesti taasiseseisvumisaastate esimesele ülemaalisele naiste kongressile pühendatud täpselt 30 sekundit enne ilmateadet, Eesti vanim ja soliidseim ajaleht Postimees avaldas manifesti täisteksti illustratsiooniks naiste paljad jalad. Esmaspäeval tutvustas Marianne Mikko Riigikogus naiste manifesti täiesti tühjale saalile. Kohal oli ainult üks rahvasaadik, viljandlanna ja sotsiaaldemokraat Helmen Kütt.

Evelin Tamm

Kirjutatud 2014-03-11, avaldatud Stockholmi Eesti Päevalehes 2014-03-19.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s