Mare Abner: Vajame naiste mõttekodasid

Mare AbnerNäoraamatu vestluse ja meilivahetuse tulemusena sündis Evelin Tamme intervjuu Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu juhatuse esinaise Mare Abneriga. Mare on puuetega naiste ja nende omaste õiguste kaitsel seisnud juba aastaid.  Tema juhitud liit sai 2012. aastal kõige sootundlikuma MTÜ aunimetuse. EPNÜL hakkas esimesena Eestis kõnelema soolisest võrdõiguslikkusest puuetega inimeste organisatsioonides ja just tänu selle ühingu tööle tekkis mõiste “mitmesest diskrimineerimisest”, võeti luubi alla väärkohtlemine ja vägivald ning saadi aru vajadusest naiste varjupaikade järele. Mare koos teiste puuetega naistega seisis aktiivselt selle eest, et meil oleks soolise võrdõiguslikkuse seadus ja ratifitseeritaks kiiremas korras ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.

E.T. Kirjuta palun mõne sõnaga ja tutvustada lühidalt iseennast ja puuetega naiste esindusorganisatsiooni Eestis? 

M.A. Olen eakas naine, kes on kasvatanud üles kaks last ja tänaseks mitmekordne vanaema. Lapseeast alates olen erivajadustega ja tundnud juba varakult ebavõrdsust ja stereotüüpset suhtumist puuetega inimestesse. Mõnikord olen pidanud tunda saama väärkohtlemist ja alandusi. See tõigi mind puuetega naiste võrdse kohtlemise ja õiguste valdkonna juurde. 1998. aastal asutasin koos 42 teise naisega Eesti Puuetega Naiste Ühingu (tänaseks on ühingu nimi Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit), sest nii on kõige lihtsam muutusi ellu viia. Olen seda organistatsiooni algusest kuni tänase päevani välja vabatahtlikult juhtinud. Nende aastate jooksul olen ka ise inimõiguste valdkonnas palju õppinud ja arenenud.

E.T. Räägi plaanidest 2014, mis on teoksil ja mis tehtud? 

M.A. Kuna meie organisatsioon tegutseb ühest projektist teise, siis oleme liidu arenguks sunnitud igal aastal erinevatest fondidest ressursse otsima. Sel aastal tahame seoses EPNÜLi viieteistkümnenda aastapäevaga kokku kutsuda puuetega naised erinevatest organisatsioonidest ja mõistagi koostööpartnerid, kes on olnud meile heaks sõbraks. Samuti soovime arendada rahvusvahelist koostööd lähemate naabritega. Loodame, et koolitused soolisest võrdõiguslikkusest erinevates puuetega inimeste organisatsioonides jätkuvad.

Kindlasti on vajalik, et Eestimaa erinevates maakondades tekiksid erivajadustega naiste mõttekojad, kus arendatakse kodanikuühiskonna avatud suhtlemist ja probleemide lahendamist.

Peame oma senisteks olulisemateks saavutusteks:

–        puuetega naiste erivajadustest tingitud küsimuste käsitlemise algatamist;

–        seminari „Erivajadustega inimene lapsevanemana“ korraldamist;

–        „Euroopa puuetega naiste manifesti“ trükkimist, tutvustamist  ja levitamist;

–        puuetega meeste ja naiste olukorra kohta uuringute läbi viimist;

–        juhendi „Seksuaalsus ja puuetega naised“ tõlkimist ning

–        soolise võrdõiguslikkuse alase koolituse korraldamist.

E.T. Kust king kõige enam pigistab? Millega peaks kogu ühiskond rohkem tegelema? 

M.A. Ma ei ole poliitik, seega minu vastused on siiski kui tavainimese arvamus. Me oleme tulnud sellisest ühiskonnast, kus puuetega inimestest ei räägitud. Sõna “invaliid” oli meile peale surutud ja siit ka paljude erivajadustega inimeste soov leida selle asemele mõni parem sõna, mis ei alandaks ega suruks meid nn eluaegseteks patsientideks või vigastatuteks, vaid annaks meile võimaluse õppida elama oma puuetega või krooniliste haigustega. Nõukogude ühiskonnast tuli kaasa ka invaliidsuspension. Puuetega inimesed jagati erinevate protsentidega töövõimetuteks ja nad hakkasid saama töövõimetuspensioni ja puudetoetust kuni vanaduspensionini. Kuna töövõimetute arv muudkui kasvas, otsustas valitsus muuta seadust ja arendada puuetega inimeste töövõimet. Iseenesest on see väga mõistlik, ainult kui see ei tekitaks puuetega inimeste seas hirmu jääda ilma sellestki vähesest toetusest, mis neil praegu on. Tööl käimiseks, töö tegemiseks, vajavad paljud puudega inimesed tugiteenuseid (isiklik abistaja, tugiisik, hooldaja) ja keskkonna kohandusi, mis pole kahjuks küllaldaselt rakendunud.

Mis puudutab soolist aspekti, siis peaks ühiskond hakkama senisest enam märkama, et puuetega inimesed on kõigepealt naised ja mehed, et nendel on samuti pered, nad on samuti lapsevanemad, nendel võivad olla erinev seksuaalne orientatsioon jms. Soolist aspekti peaks juba arvestama erivajadustega laste osas.

E.T. Millises osas on muutusi märgata? Kas mingid teemad liiguvad Sinu arvates õiges suunas?

M.A. 20. aasta jooksul on toimunud väga palju muutusi. Arendatud on universaalset disaini. Ühiskond on muutunud avatumaks, räägitakse probleemidest ja kuidas neid lahendada. Tänu naiste tegevusele on arendatud soolist võrdõiguslikkust. Üsna soostereotüüpses ühiskonnas, kus otsustajateks on peamiselt mehed, ei ole see lihtne. Kuna vägivalla teema puudutab enamasti naisi, siis ei armasta mehed sellest rääkida. Seetõttu on väga hea, et Eestis otsustasid mehed ise naistevastase vägivalla vastu astuda. Viisteist aastat tagasi ei olnud Eestis naiste varjupaikasid. Nüüd on need olemas ja juba püütakse abistada ka vägivaldseid mehi.

Eesti_valitsus,_2011E.T. Eestis on väga vähe naisi, kes on jõudnud suurde poliitikasse. Miks naised Riigikogusse ei jõua? Miks on meil nii vähe naisministreid?  

M.A. Mina arvan, et naisi on vaja jõustada, õpetada, et nad jõuaksid Riigikogusse. Pooldan ka ajutisi kvoote, kui selleks on vajadus. On ju teada, et mehed ei soovi oma võimu vabatahtlikult käest ära anda.

E.T. Kuidas oleks võimalik seda olukorda muuta? 

M.A. Mulle tundub, et meie ühiskonnas on vaja arendada naistevahelist solidaarsust, et naised hakkaksid naisi valima. Meil on üsna mitmeid naisteühendusi, mis peaksid ühinema, siis ehk võetakse ka naiste tegemisi tõsisemalt. Poliitikuks tuleb õppida. Ehk aitab ka valimisseaduse muutmine. Mehed peaksid enam olema tolerantsemad naiste pürgimiste suhtes.

E.T. Millised sõnumid ja/või probleemid on Eesti meedia tähelepanu alt täiesti väljas, aga tuleks kindlasti esile tõsta? 

M.A. Meie ühiskond vananeb, meedia peaks enam rääkima eakatest inimestest. Keeruline on eriti neil, kes vajavad abi. Seni, kuni meie hooldekodud on nii kallid ja armetus olukorras, puuduvad soodsad koduteenused, pensionid aga väga madalad, seisavad eakad inimesed lahendamata probleemide ees.

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidust lühidalt

Eesti puuetega naiste võrgustik alustas oma aktiivset tegevust 11. aprillil 1998. aastal, mil toimus esimene puuetega naiste foorum. Samal aastal 2. mail toimus puuetega naiste ümarlaud Tartu Puuetega Inimeste Kojas. 26. septembril 1998. aastal toimus Eesti Puuetega Naiste Ühingu asutamiskoosolek Tartus, mil viibis 43 asutajaliiget, kus otsustati tegutseda iseseisvalt Eesti Puuetega Inimeste Kojast.

Seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega kutsuti Eesti Puuetega Naiste Ühing liituma Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja Eesti Naiste Koostööketiga.

Alates 2012. aastast muutus Eesti Puuetega Naiste Ühing struktuuriliselt katusorganisatsiooniks ja 2013. aastal muutis oma nime Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liiduks. Liidus on momendil kolm tegutsevat ühendust.  EPNÜL on võrgustik, mis esindab erivajadustega naisi üle Eesti ja seisab puuetega naiste õiguste eest.

MISSIOON: erivajadustega naiste/neidude ja nende perede lõimimine ühiskonda, sotsiaalse aktiivsuse ja teadlikkuse tõstmine ning soolise võrdõiguslikkuse ideede propageerimine puuetega inimeste seas koolituste, aktsioonide ja teiste ühistegevuste kaudu.

VISIOON: hästi informeeritud, koostööle avatud, sihtrühma kuuluvate inimeste iseseisvat elu ja elukestvat õpet toetav ning soolist võrdõiguslikkust edendav eestkosteühendus kõiki inimesi väärtustavas kodanikuühiskonnas.

VÄÄRTUSED:

  • Ühendame erivanuses, eri suhtlemiskeelega, erinevate lisavajadustega naisi/tüdrukuid ja nende peresid;
  • Oleme koostööle avatud organisatsioon;
  • Propageerime meeste ja naiste võrdsust, et puuetega inimesed elaksid tasakaalustatud ühiskonnas;
  • Soovime edendada erivajadustega naiste/neidude teadlikkust ja eestkostevõimekust, et oskaksime mõista ja ennetada soolist ebavõrdsust ning mitmekordset diskrimineerimist;
  • Suhtume sallimatult ebaõiglusesse ja negatiivsesse diskrimineerimisse;
  • Soovime, et meie ÜHENDUS muutuks tugevaks inimõiguste organisatsiooniks.

Vabatahtlikust projektipõhisest tegevusest ja koostööst erinevate mittetulunduslike ja poliitiliste organisatsioonidega saab lugeda liidu kodulehelt: http://www.epnu.ee.

Loe lisaks:

VI Naiskongressi registreerimine on avatud

Ärge meid ajaloost välja unustage!

Üleskutse naiskongressile ettekannete esitamiseks

PISA meediakajastus, kes on pildilt puudu? Merike Kaunissaare

Liblikad, hundid ja eesti ajaloo legendaarsed naised. Evelin Tamm

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s