RK kandidaat Piret Haljend

15. Piret HaljendRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Piret Haljend kandideerib Rahva Ühtsuse Erakonna nimekirjas ja on üldnimekirjas kolmas.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?

Ma pole kunagi mõelnud, kas olen feminist või mitte. Kuid kui vaadata minu ühiskondlikku tegevust, organisatsioone, kuhu kuulun ning nende ühingute eesmärke, siis nad kõik on eesmärgiga eelkõige toetada, julgustada või jõustada naisi olema ettevõtlikumad, julgemad ja aktiivsemad kodanikud. Kuid siiski – ma tõesti kohtlen kõiki inimesi võrdselt ning vastandun igasugusele sildistamisele ja hinnangute andmisele.

Kuidas jõudsid n-ö suurde poliitikasse?
Poliitikahuviline olen olnud juba keskkooliajast. Milline poliitika on suur või milline väike? Kui aastal 2005 panin kokku KOV valimisteks Võru valda Reformierakonna nimekirja ja juhtisin kampaaniat ning üks kandidaat osutus sealt valituks, siis räägiti vallamajas valimiste järgsel hommikul murelikult, et nende valda jõudis poliitika. Mis seal enne seda tehti, ei tea? Olen tagasihoidlikult osalenud aktiivses poliitikategevuses üle 10 aasta. Olin 10 aastat Reformierakonnas, panustasin kohalikul tasandil ning kuulusin viimasel aastal enne lahkumist NaiRe juhatusse. Mehed kutsusid mu poliitikasse, kuid naised toetasid ning andsid tõuke tulla meeste selja tagant nähtavale. 2013. aastal kandideerisin Võru vallavolikokku RE esinumbrina. Osutusin valituks. Kas see on väike või suur poliitika? Valimiste järgselt juhtus kohalikus maakonnalehes näpuviga ning minu valmisdebüüt lõppes sellega, et Piretist sai uudises Priit. Igasuguste asjade kokkulangevuse tulemusena olin 2014. jaanuaris teelahkmel ning otsustasin koos samal meelel olevate naistega asutada täiesti uue erakonna. Eestvedajad olid naised, pooled asutajaliikmed naised ning hetkelgi on erakonnaliikmete hulgas üle poole naised – see erakond on Rahva Ühtsuse Erakond. Olla ühe erakonna asutajaliige – arvan, et peale seda tegu võin kinnitada, et olen suures poliitikas. Tahaksin siinkohal lisada lõpetuseks, mida ma tunnen.

Minu ema pidas kunagi kanu ja sellisel mahedal viisil, et kanaema haudus ise tibud ning õpetas ja kasvatas neid. Kunagi oli ühel musta värvi kanal pesakond tibusid, ütleme 9 tibu, neist 8 olid valged ja 1 oli must nagu ema ise. Kana ei sallinud seda musta tibu, ta oleks tibu äärepealt tapnud, tagus nokaga vastu pead. Seda kõike oli valus pealt vaadata ning seetõttu eraldasime musta tibu teistest ning kasvatasime emaga ta ise üles ja temast sai tubli hooliv kana.

Oleme oma erakonna loonud tavalistest, tegusatest, hoolivatest inimestest – oleme osa rahvast. Nimigi Rahva Ühtsuse Erakond, kuid see sama rahvas „taob meile päevast päeva nokaga vastu pead“. Oleme ainuke erakond, kus üleriigiline nimekiri algab naisega. Ma ei hakka siinkohal näiteid tooma, kuidas meie erakonda on nende valimiste ajal teadlikult kõrvale heidetud. Kuid see teadmine ning kogemus annab põhjuse jätkata ning luua võrdse kohtlemise keskkond soolise võrdõiguslikkuse teemal valimistesse

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Eesti rahva tervis on esmatähtis. Inimene on kõige alus, riik eksisteerib küll territooriumina, kuid ilma inimesteta ta ei toimi. Hästi toimiva riigi alus on terve inimene, terve perekond ning terve kogukond. Võrdse tähtsusega on nii füüsiline kui ka vaimne tervis. Ühesõnaga riik on nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Tuleb reformida Eesti tervishoiusüsteemi. Paralleelselt areneb ja tugevneb riigi majandus, haridus, julgeolek.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Tõmblukumeetodiga oman kogemust KOV2013, kus panin kokku ühe piirkonna nimekirja – silmale oli hea vaadata, kui naine ning mees vaheldusid nimekirjas, lõpuks ikka tekkis meeste tropp. Mehed on lihtsalt altimad kandideerima. See tõmblukk on oluline ehk kandidaatidele endile, kuid valija otsustab muudele kriteeriumitele toetudes.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes kvootide kasutamist ei poolda. Mina eelistaksin, et vastavates juhtorganites oleksid ennekõike pädevad isikud, kogemust omavad inimesed. Iga poliitik ei saa olla pädev igas valdkonnas, kuid pädevaid naisi-mehi võrdselt peaks tänapäeval jaguma igasse eluvaldkonda ja majandusharusse.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Panustan alates 2010. aastast lähisuhtevägivalla-vastasesse tegevusse. Olen MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhatuse liige ning panustan osalise töökoormusega tegevusse. On mitmeid teemasid selles valdkonnas, mis vajaksid riigikogu tasandil lahendamist. Näiteks elatisraha välja maksmisega seonduva lahendamist pean väga oluliseks. Leian, et Eestis välja arendatud ja hästi toimiva naiste tugikeskuste süsteemi ning üleriigilise tugitelefoni jätkusuutlikkuse tagamine peaks olema riigi üks esmaseid prioriteete naistevastase vägivalla vähendamiseks ja ennetamiseks.

Olen seisukohal, et lastekaitsespetsialistide tegevus peaks toimiva riigis omavalitsuste piiride üleselt. Lastega seotud teemad on paraku alati naistega seotud teemad.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil?
Võimalusel osalen Naiste kongressil. Oleks suur rõõm, kui järgmine kongress toimuks näiteks Tartus, siis saaksid Lõuna-Eesti ja eriti Kagu-Eesti naised suurema osalusega kohal olla.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikuorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Arvan, et Riigikogu naisliikmed on tihedalt seotud kodanikeorganisatsioonidega, sest reeglina kandideeriv naine on juba aktiivne ühiskonnas, rohujuure tasandil. Kuidas seda aga veelgi edendada, selleks pean eelkõige valituks osutuma ning kohapeal selgub, mis vajab rohkem arendamist ning kindlasti on mõni valdkond, mis ootabki, et Riigikogu koosseisu lisanduks inimesi, naisi päriselust. Minul on vähemalt kaks organisatsiooni, kelle koostööd Riigikogus soovin edendada – see on Eesti Naiste Varjupaikade Liit ning Eesti Õdede Liit. Südamelähedane on MTÜ Saagu Valgus algatatud heategevuslik liikumine Eestis. Naised on väga jõuliselt esindatud kolmanda sektori organisatsioonides, mis tegelevad inimestele pakutavate teenustega, lahendavad probleeme, mis tegelikult kuuluvad riigi vastutusalasse. Neid tublisid inimesi on vaja toetada ning rohkem väärtustada, kasvõi sellega, et vähendada aruandlust, bürokraatiat või teha seda vähemalt paindlikumaks. Ka MTÜd vajavad oma eksisteerimiseks toetavaid, suunavaid teenuseid. Inimesed ei peaks tundma vabatahtlikku tööd tehes, et „ükski heategu ei jää karistamata“. Usun, et kolmanda sektori aktiivsed kodanikud ootavad riigilt rohkem usaldust. Ja kindlasti ka kahesuunalist suhtlemist.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?Kirjutaksin oma soovituse RÜE naistele, kandidaatidele. 5% valmiskünnise ületamise korral osutuks Riigikokku valituks mitu naist meie nimekirjast. Väga tubli on Evelyn Danilov Ida-Virumaal, kandidaat nr 121, ta on ametilt jurist. Evelyn on meie erakonna aseesimees ning inimene, kellega võib luurele minna, samuti Kristiina Ojuland (Lääne-Virumaa nr 118). Kummutan levinud eelarvamused – mõistlik on maha matta vimm ja hinnangud ning näha seda tarkust ning kogemust, mida see naine endas kannab! Meie, RÜE naised, oskame üksteist hinnata ning toetada. Juhul, kui kandideeriks pr. Siiri Oviir, siis annaksin soovituse temale.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s