Poliitikat ei tehta ainult parlamendis! Online-intervjuu Kristina Papsejevaga.

Foto: Birgit Varblane

Foto: Birgit Varblane

[16-11-2014 14:07:00] Evelin Tamm: Kas oled feminist? Mida feministiks olemine Sinu arvates tähendab?

Kristina Papsejeva: olen küll feminist. kindlasti. feministiks olemine tähendab minu jaoks erinevaid asju. kitsamalt naiste ebavõrdse kohtlemise märkamist, soostereotüüpide kahtluse alla seadmist ja taunimist, nende vastu võitlemist. laiemalt aga võin öelda, et olen võrdõiguslane. pean oluliseks ka meeste õiguste eest seismist. selleks aga, et inimesi koheldaks võrdselt olenemata nende soost, on vaja stardipositsioonid kõigepealt võrdseks saada.
kuna olen olnud alati ebaõigluse suhtes väga tundlik ning erksa sotsiaalse närviga, on minu jaoks feministiks kasvamine olnud asjade loomulik käik
esmakordselt puutusin selle mõistega kokku teismeeas, mil vanemad punkaritest sõbrad mind nokkivalt feministiks nimetasid. asja uurides sain aru, et tegu ei ole millegi häbenemisväärsega, vaid hoopis loomuliku naiseks (ja inimeseks) olemise identiteedikilluga.

Evelin Tamm: Kui kuuled haridusseminarist “Kasvatuse põline siht: emaihust poisiks või tütarlapseks; poisist meheks ja tütarlapsest naiseks”, milliseid mõtteid see Sinus tekitab?

Kristina Papsejeva:😀😀😀
olen pisike emotsioonidepundar, nagu mu kolleeg mind hellitavalt nimetab
ehk siis esimese asjana haaran padja, et panna see enda ja seina vahele
sest nii on valutum pead vastu seina tampida
kui emotsioon lahtub ja mõtted tunnetest valjemini rääkima hakkavad, tekitab see minus esimesena kahtluse, et äkki on küsimärk pealkirja lõpust ära jäänud?
sest kui seal oleks küsimärk, võiks tegu olla väga huvitavaid diskussioone lubava seminariga
kui aga küsimärki ei ole ja on suur rasvane punkt, teeb see mind kurvaks ja kurjaks
ma leian, et haridusasutustel on MEELETUD võimalused nii soolise kui ka laiema võrdõiguslikkuse teemadel ühiskonda edasi aidata
ja mitte vaid VÕIMALUSED, aga ka KOHUSTUS
tunnen ENDAL kohustust selle teemaga teravamalt ja selgemini tegeleda
hetkel on küll minu peamine tähelepanu suunatud endiselt kooseluseaduse teemadele ning LGBTQ kogukonna võrdsele kohtlemisele, aga ootel on üks projekt, mis keskendub soolisele võrdõiguslikkusele noorsootöös
ja seda peab suunama ka haridusele laiemalt

Evelin Tamm: Üks konkreetne tegu, mida võiks vabalt ka aasta haridusteo tiitlile nomineerida, oli facebookigrupi “Aitäh, aga minu traditsiooniline pere ei vaja kaitset” asutamine. Kuidas see sündis ja millised on tulemused?

Kristina Papsejeva: huh, sündis see kiiresti, aga eellugu sellele on pikem

Evelin Tamm: internetis on ruumi küllaga🙂

Kristina Papsejeva: jälgisime oma sõbraga pikemat aega vihakõnesid ja kommentaare, mida postitati erinevate lehtede kommentaariumidesse ning paarile facebook lehele, millest suurma jälgijate arvuga on teadupoolest sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks leht
mida enam me lugesime, seda suurem õõv meid haaras
oli selgelt näha, et vastukaaluks tegelikult mingit positiivset jõudu ei ole
arutasime mitmed korrad omavahel, et sellisele lehele võiks olla ka vastupidine FB leht, aga arutluse tasandile see jäigi ja mingeid tegevusi me kokku ei leppinud
käisin ise mitmel korral SAPTKi seinal küsimusi esitamas ja viisakalt (RÕHUTAN: VIISAKALT) kommenteerimas
küsisin, miks nad lubavad vihkavaid ja vägivallale õhutavaid kommentaare
ühe sellise küsimuse eest sain lehelt blokeeringu
siis sai väga teravalt selgeks, et seall mingit vastupidist fooni ei loo ja positiivsust sisse ei too
ühel laupäeval aga saatis toosama armas sõber mulle ühe tekstijupi
ja ütles, et vaata üle, kas ja mida sa muudaksid ja kas see sobiks taolisele lehele, nagu “aitäh”
see toimus küll paralleelselt kõige muuga, aga lõpliku otsuse lehe teha tegi tema ja oli ka aeg, olen talle selle eest tänulik
pärast üksikuid muudatusi tegigi ta oma lähisugulasega selle lehe valmis ja edasine on juba teada😀
muidugi me teadsime, et on inimesi, kes ootavad võimalust selgelt oma poolehoidu erinevatele peredele ja ka seksuaalvähemusest inimestele näidata
aga selline neutraalne keskkond tegelikult puudus
samas aga, et see nii kiiresti jälgijaid ja poolehoidjaid kogus, seda me ei oodanud
alguses hõiskasime iga tuhande tagant “ahoi, meid on nii ja nii palju, suur aitäh!”
aga üsna pea me sellest loobusime, sest tuhandeid muudkui lisandus😀
ja kui me alguses soovisime oma nimed erinevatel põhjustel saladuses hoida, siis nagu näha, aja möödudes loobusime sellest põhimõttest
inimestele on vaja inspiratsiooni
nakatavat eeskuju
selget näidet sellest, et täitsa “tavalised” inimesed meie endi keskelt suudavad midagigi teha, midagigi muuta
eks neid ilminguid tegelikult on ühiskonnas üha enam näha🙂
tänu virginia woolfi kogukonnale oli muidugi infolevik ka kiire

Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset fb grupi loojad 2014

Kollaaž: Priit Tohver

Evelin Tamm: Kes on need nimed ja kui palju on kõige enam jälgijaid olnud?

Kristina Papsejeva: nimed, kes meie kogukonda administreerivad?
mina ise, kelly grossthal, mihkel jürisson, greete kõrvits, evelyn höglund, priit tohver, helina trepp
väga-väga-väga lahedad ja inspireerivad inimesed erineval moel
kõik erinevad, aga kõige olulisemad hoiakud asuvad meil siiski samas väärtuskastis
minu hingeinimesed
töötahe, sotsiaalne närv, terav mõistus ja meeletult lahe huumorisoon on miski, mis meid ühendab ja tänu millele oleme suutnud ka pingelisematel nädalatel toime tulla

Evelin Tamm: Sinu põhitöökoht on Tallinna Noorsootöö Keskuses, kas tutvustaksid oma sihte noorsootöös? Kust king kõige enam pigistab?

Kristina Papsejeva: noorsootöös pigistab king seisakus minu meelest
eesti noorsootöös on võrdõiguslikkuse ja sooteadlikkuse teemadel sisuliselt väga vähe räägitud. vähe, kui üldse, on analüüsitud noortekeskuste tegevusi soolisuse aspektist ning seda, mida noorsootöötajad saaksid ära teha soostereotüüpide lahustamiseks. küsimus on selles, milliseid tegevusi me saame pakkuda ning kuidas jõustada noori tegelema sellega, mis neid sügaval sisimas huvitab, mitte suunata neid harjumuslikku rada pidi käima. peamiste harjumuslike tegevustena pakutakse tüdrukutele ilu “pehmeid” valdkondi, poistele aga tegevusi, mis on seotud tehnika, jõu ja nutikusega
noorsootöötajaid oleks vaja väga palju koolitada võrdõiguslikkuse teemadel, keskendudagi sellele, samuti anda neile kätte konkreetsed tööriistad
alustada tuleb loomulikult noorsootöötajast endast
et ta ise märkaks omaenda stereotüüpset mõtlemist ja soorollides kinniolemist
olen LIIGA palju erinevatel koolitustel saanud kõõrdpilkude osaliseks ja “ei tasu üle pingutada” reaktsiooni kuulnud
see teeb kurvaks
ja samas annab selge signaali edasisteks tegevusteks🙂

Evelin Tamm: Oled ka ise koolitaja, kas näed, et koolitustel on mõju? Millised meetodid, näited, tegevused on Sinu arvates kõige mõjusamad?

Kristina Papsejeva: kui me räägime õpetajatest ja noorsootöötajatest, siis ikka need meetodid, mis avavad inimest ennast. meetodid, mille puhul peab kõik tulema läbi selle inimese enesesse süüvimise ja endaga tegelemise
ja needsamad meetodid peavad olema noortega rakendatavad
ma asetan koolitatava noorte kingadesse
väga usun rollimängudesse ja muudesse aktiivõppemeetoditesse, mis tegelikult on tänapäevase hariduse juures elementaarne minu meelest
kas koolitustel on mõju?
raske vastata
üksikute koolitustega kindlasti märkimisväärset mõju ei saavuta
hea, kui keegigi veidikenegi teisiti asju näha suudab pärast seda koolitust
ma usun süsteemsemasse tegevusse. projektidesse, mille raames tulevad samad inimesed mitmel korral kokku ning aruteluvõimalused on olemas ka väljaspool koolitusruumi
selles osas on sotsiaalmeedia väga tänuväärne vahend
koolitan ka noori ning nendega suhtlus on väga vahva ja hariv mulle endale. ma võtan koolitust ALATI kui dialoogi
pigem kui arutelu
kus ma olen selle eestvedaja, aga mitte keegi, kes seisab kõrgemal neist, kes on auditooriumis
jah, mul on rohkem teavet ja teadmisi, aga see on ka kõik

Evelin Tamm: Kui nüüd rääkida teabest ja teadmistest… Milliseid raamatuid või veebilehti soovitad algajale või edasijõudnule huvilisele, kes antud teemadel rohkem teada tahaks?

Kristina Papsejeva: hm, olen koolitaja laiemas mõttes küll seksuaalhariduslikel teemadel. soorollid ja soostereotüübid ning LGBTQ teemad haakuvad selle teemaga kokku lihtsalt väga selgelt ja on ühe alateemana minu lemmikud

Evelin Tamm: Aga soovita siis selles valdkonnas… Ma sõnastan oma küsimuse ümber.

Kristina Papsejeva: neile, kes seksuaalsuse teemadega tegelevad, on oluline kindlasti see teos
http://www.vanaraamat.ee/Dan_Apter_Leena_Vaisala_Kari_Kimola_Seksuaalsus_Medicina_2009_23936-270.htm
kahjuks on see läbi müüdud, aga leiab siit-sealt ehk kasutatud raamatute poodidest
siis kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest ja seksi ja võimu seostest, siis klassikaline soovitus on michel foucaulti seksuaalsuse ajalugu

Evelin Tamm: Kas Eestis on ka midagi tähelepanuväärset avaldatud või ongi ainult tõlketeosed?

Kristina Papsejeva: lisaks kindlasti klassika simone de beauvoir teine sugupool
ja neid raamatuid on väga-väga palju tegelikult
enamasti siiski kahjuks tõlketeosed

Evelin Tamm: Äkki on teoseid, mida sa mingil juhul ei soovita tõsiselt võtta? või autoreid?

Kristina Papsejeva: ma usun, et kui me räägime raamatutest, siis midagi on võtta igaühest neist, kasvõi õppetund kahelda oma seisukohtades või neile kinnitust saada
muidugi
MUIDUGI
kui me räägime jälle puhtalt seksuaalharidusest
siis kindlasti ei soovita ma tõsiselt võtta erinevate religioosse taustaga organisatsioonide seksuaalkasvatusalast infot
me oleme jõudnud üha enam seksuaalsust jaatavasse paradigmasse. sinna, kus seksuaalsus ja vaba seksuaalne eneseväljendus ei ole tabu
oleme palju liikunud diskursuselt “kuidas öelda ei” selleni, “kuidas öelda jah!”
ja lehed, mis endiselt toetavad “ei-ütlemise koolkonda” tekitavad endiselt sel teemal tabusid ja valehäbi
AA, üks teos, mid oleks väga oluline!
*** Kristina Papsejeva skickad SJAH A Guide to Gender E-Book (2nd Edition).pdf ***

Evelin Tamm: Ma panin otsisõnaks “seksuaalsus” ja vikipeedias on kirjas ainult alljärgnevad kolm rida: “Seksuaalsus on paljunemisfunktsiooni derivaat.
Looduses tähendab seksuaalsus eelkõige organismide paljunemisvõimet sugulisel teel.
Inimühiskonnas hõlmab seksuaalsus ka inimeste käitumist, eelistusi, vajadusi, moraali, kultuuri ja palju muud
.”

Kristina Papsejeva: oehhhh
seksuaalsus on lihtsalt öeldes osa meist
osa inimeseks olemisest
miski, mida ei saa meist lahutada
samas on konks selles, et LIHTSALT ei saa seksuaalsusest kuidagi rääkida😀
see on midagi väga laia ja mitmetahulist
ja mida enam seda uuritakse, seda mitmetahulisemaks see pilt muutub

Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi on seksuaalsus inimeseks olemise keskseid aspekte läbi elu, hõlmates seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist. Seksuaalsust kogetakse ja väljendatakse oma mõtetes ja tunnetes, unistustes ja uskumustes, hoiakutes ja väärtustes, käitumistes ja harjumustes, erinevates rollides ja suhetes. Seksuaalsus hõlmab ka inimese soove, vajadusi ja ihasid ning nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid. Kuigi seksuaalsus on mitmetahuline, hõlmates kõiki loetletud aspekte, võib inimene kogeda oma seksuaalsust eri eluperioodidel ja erinevates olukordades erinevalt.
sellist infot saab eesti seksuaaltervise liidu koduleheküljelt näiteks

kui lapsevanem, noor, õpetaja või noorsootöötaja otsib konkreetset infot seksuaalhariduslikel teemadel, siis esimene leht, kuhu ta suunata, ongi www.amor.ee, ESTL koduleht

Evelin Tamm: Kõrvuti seksuaalharidusega, millised on need teemad hariduses, kus kõige suuremaid arenguvõimalusi näed? (püüdsin sõnastada positiivselt :))

Kristina Papsejeva: laiemalt öeldes inimeseks olemine
positiivses võtmes
märkamine, sallivus, avatus
kõik need teemad
ma näen ka vajadust erinevate haridusastmete tihedama, selgema, eesmärgistatud koostöö järele
kui me räägime elukestvast õppest, algab see ometi lasteaiast (kodu hetkel ei puuduta)
ma näen vajadust lisaks faktiteadmistele keskenduda õpilaste sotsiaalsetele oskustele
õiigemini, SELLEST tulebki alustada
selleks on väga palju võimalusi. ja erinevaid teemasid saab ometi lõimida läbi erinevate ainete
võimalusi on meeletult palju
kas ka tahet on?
(näe, mina läksin jälle negatiivseks😀 )
tunnistan, olles ise hariduses mõnda aega töötanud, olen väga kriitiliselt meelestatud
kõige kriitilisemaks muudavad mind need teemad ja jutud, mis rulluvad lahti õpetajate toas
meie süsteemis keskendutakse betoonile, klaasile ja selgelt ja kiirelt numbrites mõõdetavatele tulemustele
organisatsiooni väärtuste küsimustega tegeletakse vähe
inimeseks olemise toetamisega tegeletakse väga vähe
koolikiusamisest näiteks räägitakse viimasel ajal palju. vähe aga analüüsitakse haridusasutustes seda, millistest osakestest see TEGELIKULT koosneb
ma võiksin lõputult jätkata😀
väidan, et meie õpetajad ei ole kuigi sallivad erinevuste suhtes. kuidas me aga tegeleme koolikiusamisega, kui me ei tegele sellega läbi koolipere kõikide liikmete eneseanalüüsi ja muudatuste neis endis?
lisaks
minu vanemal lapsel on diagnoos
ATH[1]
ja meie haridussüsteemis ja ka lapsevanemate seas kohtab tihti seisukohta, et need lapsed võiksid olla eraldi koolides, eraldi klassides selle asemel, et näha nende laste ja ”tavalaste” koosõppimises võimalust empaatia arendamiseks
see on nii EESTI!
kes on veidi teistmoodi, see võiks olla mujal või kui meie keskel, siis vaikselt ja märkamatult
meil on vähe empaatiat
ja ka see on teema, millega peab väga eesmärgistatult ja selgelt tegelema
need asjad EI TEKI iseenesest
miski ei muutu paremaks iseenesest
kahjuks on nii, et muudatused toimuvad läbi mingite suurte krahhide või raputuste

Evelin Tamm: Samas on adekvaatsest kriitikast, mis suudaks süsteemi tugevusi ja nõrkusi laiemas plaanis märgata, siiski väga harva lugeda või kuulda. Enamasti tegeletakse detailidega ja/või eneseõigustuse või -müümisega. Milles viga?

Kristina Papsejeva: ütlen ausalt – süsteem vajab verevahetust
(mhmh, pean siin endale ka otsa vaatama😀 )
haridusuuendusest on siin räägitud kaua-kaua
see, tundub, on aga jutt jutu pärast või mingid tagatubades tehtavad juturingid
ma ei näe, et kool väga palju meil kogukonda kaasaks
et lapsevanemad kaasa saaksid palju rääkida
olen uurinud kodu ja kooli koostööd ning seda mõjutavaid tegureid
ja kahjuks on ka perede/lapsevanemate poolt hoiaks selline, et kui otseselt oma lapsega probleeme ei ole, ei olegi nagu kooli asja

Evelin Tamm: Ma usun, et individuaalsel ja subjektiivsel on äärmiselt oluline koht, samas ei saa me alahinnata süsteemi mõju inimeseks olemisele (see on see, millest kirjutab Foucault). Paljut sellest, mida võtame iseenesestmõistetavana ei ole seda mitte, vaid on ajalooliselt välja kujunenud TÕDE, mille raputamiseks puudub julgus, sest siis raputataks ka nö võimupuud.

Kristina Papsejeva: pärnus on näiteks vabakool, mis on hea näide sellest, kuidas lapsevanemad on kooliellu kaasatud
otsustesse kaasatud
neid ei peeta kellekski, kes on koolielust väljaspool
nende poole pöördutakse, kui mingit abi vaja on

Evelin Tamm: Inimene muutubki mutrikeseks masinavärgis ja uued inimesed ei too seega automaatselt muutust…

Kristina Papsejeva: jah, sul on õigus. aga uued inimesed toovad uusi mõtteid ja uued põlvkonnad uusi väärtuseid. see on miski, millesse mina usun
muidugi
automaatselt
AUTOMAATSELT
ei muutu midagi🙂

Evelin Tamm: Näiteks meie parteide sisekliima nö uus parteibroilerite põlvkond, kes kommunistliku partei meetodeid kasutavad loomuliku iseenesestmõistetavusega ja isegi ei saa aru, kuidas mingid otsused kujunevad.

Kristina Papsejeva: ja justnimelt nende poolt, kes on masinavärgis sees, me jäämegi muudatusi ootama
mul on tegelikult heameel näha, et kodanikuühiskond järjest enam pead tõstab
jah, me võime öelda, et vaikselt
aga see, ma usun, on alles algus
oluline on mitte valvsust kaotada
ja oluline on näha ka kõiki sektoreid ühe suure pildi osana
ma väidan ka seda, et koostöökultuur eestis ei ole kuigi …hea
tihti muutub eesmärgist olulisemaks see, kelle nimi ühe või teise algatuse või muudatuse all on
tekki kisutakse ühest äärest ja teisest äärest, kuni see lihtsalt keskelt rebeneb
muidugi, kui me räägime hariduse ja noorsootöö probleemidest, siis üheks probleemiks on ka õpetajahariduse sisu ning noorsootöö alase hariduse sisu

Evelin Tamm: Tõesti, see tekikiskumine on iseloomulik paljudes valdkondades, sest ressursse on alati puudu. Eriti “marginaalsetega” seotult nagu noored, puuetega inimesed, lapsed, naised ja vanurid, aga ka immigrandid jt. Seda loetelu võiks jätkata pikalt.

Kristina Papsejeva: ka see on suur probleem, et teatud ressurss koondub väikese hulga inimeste kätte
kes tihti on ka otsustajad
ja seepärast need otsused ühte auku tihti lähevadki
ka egomängud rikuvad palju paraku

Evelin Tamm: Feminismid on seetõttu heaks nö katuseks paljudele teemadele, kus saaks oma jõud ühendada. Kas oled seda ka Eestis märganud, et MEIE osa on järjest suuremaks kasvanud?

Kristina Papsejeva: täpsusta palun viimast küsimust🙂
see, et meid on rohkem näha?

Evelin Tamm: Näiteks “Virginia Woolf sind ei karda” gruppi koondub inimesi väga erinevatest valdkondadest, samas on justkui ühishuvi kohad olemas. Milliseid nö valdkonnaüleseid süsteemseid probleeme ja ühishuvisid oled tähele pannud?

Kristina Papsejeva: siin on jälle vaja kiidulaulu laulda sotsiaalmeedia võimalustele😀

Evelin Tamm: Tulemuseks on loomulikult muuhulgas see, et “marginaalseid tegelasi” on rohkem näha ja neil on rohkem mõju.

Kristina Papsejeva: samas on sul õigus
mida enam grupis teemasid lahatakse, seda enam on näha, kui pikk tee tegelikult veel minna on
eks soorollid ja stereotüübid tulevad seal igas teemas sisse
administraatorina ma küll kõiki teemasid jälgida ei jõua
aga on teemad, mille puhul me adminnidena teame, et tuleb valvas olla
pereteemad, prostitutsiooniteemad, sünnitusteemad ja palgalõhe teemad
ilmselt on neid veel, aga hetkel ei meenu
valdkonnaüleselt on selgelt ju näha, et soostereotüübid mõjutavad kõiki
ja KAHJUKS märkan ma üha enam, et ka meid endid, kes me end feministideks nimetame
on teemasid, kus igaühel on raske lahti lasta harjumuspärasest

Evelin Tamm: Äkki saad mõne näite tuua. Enesekriitiline pilk on alati väga tervendav…🙂

Kristina Papsejeva: huuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuh
vanemahüvitis
TADAAAA
on mitmeid uuringuid tehtud, kuidas näiteks vanemapuhkuse perioodide jagamine mõjub hästi ühest küljest naise karjäärile/tööelule ja teisest küljest meeste vanemaksolemisele ja emotsionaalsele sidemele oma lastega
samas on teada, et nondes lõimedes lööb vesi selgelt kahte lehte
sina oled rootsis, eks. ja teil on isadele ette nähtud teatud periood lapsepuhkusest
mida, ma saan aru, ka järjest usinamalt kasutatakse
kui me seda ideed aga eestis propageerime, kuuleme ka väga progressiivsetelt feministidelt, et seda ei tohi teha, ei tohi sundida, las emad olla lastega kodus, kui nad tahavad jnejnejne
LOOMULIKULT otsustab iga pere ise, kes lapsega koju jääb ja millal, aga MIKS just nii- või naasuguseid otsuseid langetatakse, seda ei analüüsita
ja siin, ma pean ütlema, seisan ma väga selle eest, et ka mehed üha enam saaksid lastega koju jääda
paraku see JÄLLEGI iseenesest ei tule ja vahel on muudatusteks vaja mingit otsust, regulatsiooni
nagu me rääkisime, siis muudatusi, mis toimuksid iseenesest, me jäämegi ootama
nähakse, et see on perekonna karistamine, aga kuidas oleks lastega?
ma leian, et sellest võidavad tegelikult kõige enam lapsed
kui ka isad nende kasvatamisega väikesest peale võrdsetel alustel emadega tegelevad

Evelin Tamm: Ma tahaks veel küsida. Sul on Eesti mõistes “võõrapärane” nimi. Kui sageli ja millistes olukordades märkad, et Sind sellepärast teistest erinevalt koheldakse?

Kristina Papsejeva: ei märka üldse🙂
pean ütlema, et mulle on see pigem kasuks tunud vist, sest tuntakse huvi ja mu keeleoskus tuleb siinkohal appi ka venekeelse kogukonnaga suhtlemisel
mis tegelikult on ka üks minu murekohti
rahvusvähemused ja feminism
see, kuidas me saaksime enam kaasata erinevatest rahvusvähemustest eestimaalasi võrdõigusluse ja feminismi teemades kaasa rääkima ja mõtlema
kui me räägime vene või ukraina või valgevene kogukonnast näiteks, siis neis on vaated VÄGA patriarhaalsed
ja naise roll väga selgelt määratletud
samas toimetab perekond matriarhaadi toel😀
mis on huvitav vastolu
minu jaoks on pooleldi venekeelsesse kogukonda kuulumine vaid elu rikastav olnud
sest ma märkan enda ümber palju rohkem russofoobiat
ja eks see on ka kitsaskoht teiste vähemuste seas paraku
mida ei märgata ega tunnetata

Evelin Tamm: Kuulasin hiljuti Eestis olles Raadio 4 (harjutan oma kohmakat vene keelt :)) ja seal räägiti naiselikkusest. Pean ütlema, et olin ikka sügavas hämmingus, kui psühholoog “tõelisest naiselikkusest” rääkis ja soovitas naistel oma meestele alati igati meelepärane olla… Kogu see paradigma oli minu jaoks äärmiselt vanameelne ja moeline. Tundus nagu oleks saade salvestatud vähemalt sada aastat tagasi.

Kristina Papsejeva: jah
see ongi see, millest ma räägin
oma pereliikmetega räägin neil teemadel tihti ja püüan ka oma laiendatud pere hulgas teemat üleval hoida, aga tihti põrkub see vastu seina🙂
palju hämmingut on
SAMAS
mis väga naljakas
see on seltskond, kus ma tihti kuulen, et vot SINA, kristina, oled TÕELINE naine
😀
mida see tähendab, ei ole ma siiani aru saanud

Evelin Tamm:🙂 Lõpuks veel. Millised on Sinu lähemad ja kaugemad tulevikuplaanid? Milliseid mägesid järgmiseks liigutama hakkad?

Kristina Papsejeva: lähemad tulevikuplaanid on järjest enam noorsootöösse ja haridusse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemasid sisse tuua
ise rääkides, koolitades, läbi projektide jne
üks projekt on plaanis veebruaris esitada
mis sai pidurid seoses tallinna noorsootöö keskuse likvideerimisega
olen loonud ka koos mõtte- ja võitluskaaslasega MTÜ, mis keskendub just võrdse kohtlemise teemadele noorsootöös ja harduses, arengukoostööle jne
need ongi esimesed mäed, mida juba praegu liigutan
räägin, kui saan, avaldan arvamust, võtan sõna ja kirjutan projekte🙂
kaugemas plaanis ma ei välista poliitikasse minekut. kuigi ka see on poliitika ju, mida me praegu teeme
sulaselge poliitika
sest poliitikat ei tehta vaid parlamendis
poliitikat teeme me KÕIK, kes me ühiskonna arengus kaasa räägime, kritiseerime ja muuta püüame

Evelin Tamm:🙂 tänan

[2014-11-16 15:50:29] Kristina Papsejeva: tänan sind

[1] Aktiivsus- ja tähelepanuhäire. vaata täpsemalt http://www.elf.ee/466

Loe veel:

Millise kivi all Eesti feministid end peidavad. Intervjuu Nele Laosega.

Saage tuttavaks, Eesti päritolu feminist Rootsist, Evelyn Höglund! 

Imbi Paju raamat “Soome lahe õed” ilmus Rootsis. 

Kus on naise koht Eesti meediapildis? Intervjuu Merike Kaunissaarega.

Mare Abner: Vajame naiste mõttekodasid!

Vaikus ja võim: Eesti naised haridusajaloos. Evelin Tamm

One thought on “Poliitikat ei tehta ainult parlamendis! Online-intervjuu Kristina Papsejevaga.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s