Naistepäeva ühispöördumine ERR nõukogu ja juhatuse poole

naised ketramas venemaaAktsioon „Naised teleekraanile!“

Tunnustame Eesti Rahvusringhäälingu arutelusaadete toimetuste pingutust soolise tasakaalu saavutamiseks. Siiski näitab möödunud kahe aasta saadete analüüs, et külalised on valdavalt mehed, mistõttu on ka probleemide käsitlemislaad meestekeskne. Põhjuseks tuuakse, et naisi antud valdkondades arvamusliidritena ei eksisteeri või nad lihtsalt ei julge avalikkuse ees esineda[1].  Selline naisi diskrimineeriv olukord peab lõppema!

Saateid vaadates võib kodanikul jääda mulje, nagu oleksid vaid mehed võimelised enamikes riigile olulistes küsimustes kaasa mõtlema ja rääkima.  Näiteks saavad nii „Vabariigi kodanike“ kui ka „Foorumi“ saadetes isegi haridus- ja sotsiaalteemadel sõna peamiselt mehed, kuigi nende valdkondade asjatundjad on nii ülikoolides kui ka ministeeriumites, mitmetes kodanikuorganisatsioonides ja institutsioonides valdavalt naised.

Naiste kaasamine ei tohi siiski jääda ainult n-ö pehmete valdkondade piiridesse, sest naised on kõrvuti meestega tänapäeval aktiivsed absoluutselt kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Meil on suurepäraseid naissoost eksperte nii kaitse-, välis- kui ka majanduspoliitikas.

Soovime ulatada ERR-ile oma abikäe. Käesolev algatus koondab erivaldkondade asjatundjaid, keda palusime soovitada naisi Eesti telekanalite poliitikasaadetesse. Tulemuseks on loetelu, mis võiks olla toimetustele abiks, kui saatekülalisi otsides ei torka kohe pähe ideid, keda kutsuda või kust leida sobiv naisekspert. Nimekiri ei ole lõplik, toimetused on teretulnud seda loetelu jätkuvalt täiendama.

Allakirjutanud:

Evelin Tamm

Merike Kaunissaare

Triin Toomesaar

Marianne Mikko

Anna-Maria Penu

Jaanika Juhanson

Piret Dahl

Lisette Kampus

Eveliis Kurs

Kristina Papsejeva

Elo-Maria Roots

Eeva Koplimets

Fideelia-Signe Roots

Maari Põim

Anneli Sigus

Aurora Ursula Joala

Katrin Jänese

Hille Hanso

Piret Räni

Nele Laos

Rebeka Põldsam

Kadi Estland

Gea Kangilaski

Pille Tsopp

Heli Künnapas

Kristina Kallas

Jaanus Vogelberg

Priit Tohver

Killu Sukmit

Dana Karjatse

Liina Lust

Mari-Liis Eskusson

Kristi Tamming

Tiiu Kuurme

Piret Simmo

Triin Bärengrub

Indrek Parts

Liisa Kärp

Pöördumine on edastatud ERR nõukogule, juhatusele, ühiskondlikule nõukojale ja eetikanõunikule 8. märtsil 2015. aastal. Pöördumisele on lisatud ekspertide nimekiri.

[1] Vt Triin Toomesaare pöördumist ERRi poole 2012.aastast. http://tritoom.blogspot.se/2012/05/poordumine-tahan-sooliselt.html ja ERRi vastust pöördumisele  http://tritoom.blogspot.se/2012/07/nendest-mehistest-poliitikasaadetest.html.

Lisatud nimekiri teemade järgi: 

Elukeskkond ja urbanistika

Aet Annist, sotsiaalantropoloog

Airi-Alina Allaste, sotsioloogiaprofessor (aga ka subkultuuride, noorte valdkonna asjatundja)

Kadri Koppel

Kadri Leetmaa

Kaja Pae, arhitekt, füüsik, Annelinna ümbermõtestaja, Annelinna portaali eestvedaja

Külli-Riin Tigasson, kirjutanud palju avalikust ruumist ja selle muutustest (sh tühjenevad maakonnalinnad)

Liina Järviste, ökokogukondade asjatundja, feminist

Madle Lippus, Uue Maailma Seltsi tulihingeline eestvedaja

Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut (vanemekspert)

Maria Derlõš, Lasnaidee vedaja, urbanistika magistrant, aktivist

Teele Pehk

Triin Talk

Veronika Valk

Yoko Alender

 

Politsei, korruptsioon ja vägivald

Anu Baum

Kati Arumäe, politsei laiemalt

Kärt Anvelt, politsei laiemalt

Marju Medar, perevägivald

Ruth Kalda, perevägivald

Sirje Otstavel, naistevastane vägivald, Tartu Naiste Varjupaik

Taimi Tulva, perevägivald

Ülle Vanaisak, politsei laiemalt

Kadri Simm, vägivald ja eetika

 

Majanduspoliitika

Kaja Kallas, 2011-2014 Riigikogu majanduskomisjoni esimees

Kersti Kaljulaid

Liis Elmik, tervishoiu rahastamismudelid

Maive Rute, Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi direktor

Marika Priske

Maris Jesse, tervishoiu rahastamismudelid

Maris Lauri, rahandusminister

Marje Josing, tervishoiu rahastamismudelid

Ruta Arumäe, Taavi Rõivase nõunik

Signe Ratso, Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi direktor

Urve Palo

 

Tehnika, tehnoloogia, IT, innovatsioon

Birgy Lorenz

Epp Maaten

Geroli Peedu, teenuste disain

Helena Rozeik, Anne Jürgenson (Praxis)

ITL-is (Infotehnoloogia Liit)

Jane Oblikas (Eesti Disainikeskus) http://www.disainikeskus.ee/et/kontakt

Karoli Hindriks

Kristi Hakkaja

Maarja Kruusmaa, TTÜ robootika professor

Mari-Liis Lind

Merle-Liisu Lindmaa

Naisleiutajate selts

Tea Varrak

Tech Sisters korraldajad

Triin Nigul, küberturvalisus

 

Välis- ja kaitsepoliitika

Aari Lemmik, Kaitseministeeriumi pikaaegne avalike suhete eestvedaja

Aino Lepik von Wirén, Välisministeeriumi asekantsler, endine suursaadik Portugalis ja Suurbritannias

Anna Karolin ja Riina Kuusik,  arengukoostöö

Celia Kuningas, suursaadik Itaalias

Elina Seppet, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja

Evelyn Kaldoja

Iivi-Anna Masso

Ingrid Mühling, kaptenmajor

Kadri Jõgi, Lähis-Ida ekspert, on olnud diplomaat , aitas Egiptuses Eesti saatkonda  luua; lõpetanud Durhami Ülikoolis araabia keele ja politoloogia eriala ning õppinud Alexandrias Ülikoolis Egiptuses ja Venemaa Teaduste Akadeemia Idamaade Instituudis

Kadri Liik

Karin Maandi

Keit Pentus-Rosimannus, välisminister

Kristina Kallas, pagulased, arengukoostöö

Liisa Past

Maria Mälksoo

Marianne Mikko, riigikogu liige, SDE

Marina Kaljurand

Merle Maigre

Merle Pajula, suursaadik Rootsis

Piret Ehin, poliitikateadlane

Piret Loone

Riina Kaljurand, rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse

Riina Kionka, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõunik

Ruth Lausmaa

Tiina Intelmann, EL suursaadik Libeerias

Ajalugu ja mälupoliitika

Eva Piirimäe filosoof, ajaloolane ja poliitikateadlane

Iivi-Anna Masso

Imbi Paju, kirjanik ja ajakirjanik

Katri Raik on ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Maria Mälksoo

Marju Lauristin

Energeetikapoliitika

Kärg Kama, Oxfordi teadlane, geograaf, tegeleb rahvusvahelise energiapoliitika ja -julgeolekuga, töötanud ka riigikontrolli audiitorina samas valdkonnas

Maria Hääl, Alexela grupp

Rikki Hrenko, Eesti Energia USA osa

Urve Palo, vastutav minister

Meedia ja kommunikatsioon

Aune Past

Barbi Pilvre, ajakirjanduse dotsent TLÜs

Halliki Harro

Jevgenia Värä, Postimehe vene toimetuse juhataja

Kadri Kiigema, TLÜ turundusosakonna juht

Kaja Tampere

Katrin Aava, kommunikatsiooni lektor TLÜs

Kristi Liiva

Külliki Seppel

Külli-Riin Tigasson, Eesti Ekspressi ajakirjanik, varem Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja

Lea Larin, Sirbi tegevtoimetaja

Liisa Past

Maarja Lõhmus

Marju Himma-Kadakas

Merike Kaunissaare, soolisus meedias, naiste kujutamine, heateokampaaniad

Merit Kopli, Postimehe peatoimetaja

Tiina Kaalep

Triin Vihalemm

 

Sotsiaal- ja perepoliitika

Anniki Tikerpuu, laste ja perede osakonna juht sotsiaalministeeriumis

Dagmar Kutsar

Egle Käärats, tööelu asekantsler

Eveliis Kurs ja Helen Biin, pered ja võrdõiguslikkus

Hanna Vseviov, perepoliitika

Heidit Kaio, ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja

Helen Sööl, naistevastast vägivalda puudutavate teemade ekspert

Heljo Pikhof, sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogus

Helmen Kütt, sotsiaalkaitseminister

Juta Saarevet, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor

Kadi Viik, sooline võrdõiguslikkus tööelus

Kadri Ibrus

Kadri Simm on filosoofia dotsent, eetika, sotsiaalne õiglus

Kaisa Knight, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse analüütik

Katre Pall, sotsiaalkindlustusosakonna juhataja

Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja

Kristiina Luht, ekspert prostitutsiooni ja inimkaubanduse teemadel

Külli-Riin Tigasson, ajakirjanik

Liina Järviste, ekspert isaduspuhkuse jms teemadel

Liina Kanter, võrdsuspoliitikate osakonna lapsehoolduspuhkusel olev juhataja

Liisa-Ly Pakosta

Maarja Krais-Leosk, hoolekandeosakonna juht

Malle Hallimäe, lapsed ja laste õigused

Maret Maripuu, TI peadirektor

Margit Sarv, esimene võrdõiguslikkuse volinik, praegu töötab lasteombudsmani juures

Mari Rull, Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor (liitpuudega noorte rehabilitatsioon)

Marion Pajumets, sotsioloog

Marju Lauristin

Marju Medar

Marju Raju, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse analüütik

Marre Karu, sooline võrdõiguslikkus tööelus, nt palgad

Monika Haukanõmm

Ruth Kalda

Senta-Ellinor Michelson, Tartu Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Signe Riisalo (SoM), perepoliitika

Taimi Tulva

Thea Treier, tööeluarengu osakonna juht

Tiina Kangro

Tiina Saar-Veelmaa, tööturu teemad, karjäärinõustaja, tööõnnespetsialist

Inimõigused ja nende kaitse

Aet Kukk, Inimõiguste Instituudi juht

Evelyn Höglund

Helena Pall, võrdse kohtlemise nõunik sotsiaalministeeriumis

Julia Laffranque

Kadi Viik

Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja

Katrin Nyman-Metcalf

Kelly Grossthal

Margit Sarv

Marianne Meiorg

Mari-Liis Sepper

Ülle Madise

 

Ettevõtlus, juhtimine ja korporatiivmaailm

Anne Mere

Gristel Tali, Lehe pruulikoda

Hede-Kerstin Luik

Hele Hammer, Telema

Kai Realo

Kati Kuzmin ja Maire Milder, Baltika Grupp

Katriin Jüriska, noorteühenduste ekspert

Kristi Tiivas

Lilli Jahilo, ettevõtja

Pille Ruul, Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon

Piret Mürk-Dubout

Piret Sell, Prantsuse ravimifirma Baltikumi osa juht, Arstide Liidu nõukogu juht

Reet Aus, vastutustundliku ettevõtluse ekspert

Reet Roos

Ruth Alas, professor EBSis

Ruth Oltjer

Tea Varrak

Triin Anette Kaasik, ASi Estiko-Plastar juhataja, Tartu Linnavolikogu aseesimees

Õigus, haldus

Annika Uudelepp

Gerli Kilusk

Heili Sepp, prokurör

Helen Hääl, perekonnaõiguse asjatundja

Helve Särgava

Kaja Kallas, jurist

Karmen Turk, ACTA õigusliku analüüsi tegija, jurist

Karolina Ulmann, nii Eesti kui ka Rootsi advokatuuri liige

Kristel Voltenberg

Kristi Paron, õiguskantsleri nõunik

Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse keskuse rajaja, ekspert ka planeeringute ja kodanike kaasamise teemadel

Lavly Perling, peaprokurör

Maarja Oviir-Neivelt

Marianne Meiorg, inimõigustele spetsialiseerunud jurist

Merle Albrant, naiste nõustaja perevägivalla ja diskrimineerimise küsimustes

Monika Laatsit, halduskohtunik

Tiina Intelmann, endine rahvusvahelise kriminaalkohtu parlamentaarse assamblee esimees, praegu ELi suursaadik Libeerias

Tiina Randma-Liiv, http://www.ttu.ee/et/?id=67902

Ülle Madise

 

Kodanikuühendused ja kodanikuaktiivsus

Anneli Ohvril, Teeme Ära, hakkab tegelema Zero waste’iga

Erle Rikmann

Eva Truuverk, Teeme Ära

Evelin Tamm, sotsiaalmeedia ja kaasamine

Gea Kangilaski, meeleavalduse Ei valelikule poliitikale! algataja, kodanikuühenduse Vabakund asutajatest, Tartu linna volikogu liige

Hille Hinsberg

Krista Habakukk, külade liikumise Kodukant eestvedaja

Kristi Liiva

Kristina Mänd

Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse keskuse rajaja, ekspert ka planeeringute ja kodanike kaasamise teemadel

Liia Hänni

Liisa Past, demokraatia ja kaasamise teemadel

Madle Lippus

Mall Hellam

Maris Jõgeva

Marju Lauristin

Piret Ehin

Teele Pehk

Triin Noorkõiv, Tagasi Kooli algataja

 

Kultuuripoliitika

Ainiki Väljataga

Anu Kivilo

Egge Kulbok-Lattik, kultuuripoliitika doktorant Soomes

Ene-Liis Semper

Helen Sildna

Helen Tammemäe, Müürilehe peatoimetaja

Helena Tulve

Janne Andersoo

Kadri Tali

Kaisa Eiche, paljude kunstiürituste korraldaja, kuraator

Krista Aru

Kristel Pappel

Kristiina Alliksaar

Kristiina Ehin, luuletaja

Laine Randjärv

Maarja Kangro

Maria-Kristiina Soomre

Mariann Raisma, TÜ Muuseumi direktor

Mari-Liis Lill, näitleja

Marja Unt, Kirjandusfestivali Prima Vista korraldaja, Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht, õppejõud

Rael Artel, Tartu Kunstimuuseumi direktor

Rebeka Põldsam, kuraator ja kultuurikriitik

Sandra Jõgeva, kunstnik

Signe Kivi

Sirje Karis, Ajaloomuuseumi direktor

Tiina Lokk

Urve Tiidus

Hariduspoliitika ja teadus

Aade Erits

Birute Klaas

Elo-Maria Roots, soouuringud hariduses, hariduspoliitika, kriitika

Endla Lõhkivi, TÜ teadlane

Ene Ergma

Eve Oja, matemaatik ja Teaduste Akadeemia liige

Evelin Tamm, hariduspoliitika, soouuringud kasvatusteadustes, säästev areng ja haridus,

Katri Raik on ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Krista Aru

Kristina Papsejeva, noorsootöö ekspert

Lidia Kõlar

Liisa-Ly Pakosta

Maarja Kruusmaa

Mailis Ostra, endine ENLi esindaja

Mailis Reps, endine haridusminister

Margit Sutrop

Monika Maljukov, endine EÜLi esindaja

Piret Uluots, Tartu Lasteaia Krõll õpetaja

Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste õppejõud TLÜ

Triin Toomesaar, haridusaktivist, endine õpetaja Noored Kooli programmis

Ulvi Läänemets, koolidirektor

Keelepoliitika

Anna Verschik

Kadri Koreinik, sotsiolingvist

Katri Raik

Kristiina Praakli, sotsiolingvist, Helsinki Ülikooli eesti keele dotsent

Marianna Drozdova, ekspert integratsiooni ja identiteedi teemadel

Reili Argus

Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika 

Anneli Viks, PPA peaekspert, rahvusvahelise kaitse menetlemine

Anni Säär, pagulaste õigusnõustaja Inimõiguste keskuses

Kristina Kallas, ekspert pagulasteemadel

Kristina Kallas, pagulased, immigrandid ja vene kogukond

Oudekki Loone

Urve Palo, endine rahvastikuminister

Euroopa Liit, EL poliitikad ja institutsioonid 

Kaja Kallas

Katrin Saks

Kersti Kaljulaid

Kristiina Ojuland

Kristiina Tõnnisson, TÜ Euroopa Kolledž

Maive Rute

Marianne Mikko

Marju Lauristin

Olga Bogdanova, TÜ Euroopa Kolledž

Oudekki Loone

Riina Kionka

Siiri Oviir

Vilja Toomast-Savisaar

Yana Toom

Keskkonnapoliitika

Kaja Peterson

Mari Jüssi

Silvia Lotman

Tea Nõmmann

 

Regionaalpoliitika ja maaelu

Anneli Kana

Etti Kagarov

Ilvi Pere, Rapla vallavanem

Ivi Proos

Katri Raik ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Krista Kampus, regionaalpoliitika ja haldusreformi ekspert

Külli Volmer

Ulla Preeden, Põlva maavanem

 

Maksupoliitika

Annika Uudelepp

Hille Hinsberg

Liis Elmik

Maris Jesse, ekspert tarbimismaksude ja tervishoiu rahastamise teemadel

Maris Lauri

Marje Josing

Velda Buldas

Tervishoiupoliitika

Anneli Kalle-Talvik, perearstide eestkõneleja, töötervise ekspert

Anneli Kannust, Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor

Diana Ingerainen

Ester Pruuden, Õdede Liit

Hele Everaus

Helle Karro, seksuaaltervise ekspert

Ivi Normet, asekantsler

Kadri Simm, filosoofia dotsent, meditsiini eetika

Kai Haldre

Kai Part

Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretär

Made Laanpere

Marge Reinap, WHO esindaja Eestis

Marie Abel, naistearst, ekspert seksuaalvägivalla teemadel

Maris Jesse

Riina Raudne, Terve Eesti SA juht

Siiri Põllumaa, Ämmaemandate Ühingu president

Tiiu Aro, Terviseameti peadirektor

Triin Raudsepp, Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskused

Religioon ja müstika

Anne Kull, usuteaduste professor

Brigitta Davidjants, islam ja feminism

Helen Geršman – islam ning araabia keel, kultuur ja ajalugu (Tallinna Ülikooli õppejõud)

Hille Hanso, islami ekspert

Kadri Jõgi, Lähis-Ida ekspert, lõpetanud Durhami Ülikoolis araabia keele ja politoloogia eriala ning õppinud Alexandrias Ülikoolis Egiptuses ja Venemaa Teaduste Akadeemia Idamaade Instituudis

Kristel R. Sitz, ulmekirjandus, ufod

Kristi Ockba

Lea Altnurme

Triin Käpp, Tartu Jaani koguduse õpetaja, TÜ eetikakeskuse projektijuht

Head naistepäeva! Naiste Hääl on 3-aastane!

mina solvikis2010

Foto: Maarja Urb

Täna on rahvusvaheline naistepäev 8. märts ja Naiste Hääl alustab oma kolmanda tegevusaastaga. Kolm aastat tagasi, kui pidasin Tallinna Ülikoolis oma esimese nais(soo)ajaloo loengu, tegin ühtlasi otsuse taasasutada legendaarne  naisajakiri Naiste Hääl.

Selle aja jooksul oleme Naiste Hääles avaldanud üle saja postituse, meil on kümneid tuhandeid lugejaid ja kümneid kaastöölisi. Koostamisel on kogumik 2014. aasta parimate lugudega.

Tänan siinkohal kõiki, kes on digiajakirja väljaandmisse panustanud!  Piret Räni tegi lehele päise. Katrin Jänese, Merilin Tamm ja teised on aidanud tekste toimetada. Paljud on saatnud kaastöid, andnud intervjuusid või jaganud oma teadmisi ajakirjanduse köögipoolest. Aitäh! Ilma teieta poleks mul seda lehte õnnestunud elus hoida.

Lisaks Naiste Häälele on veebi ilmunud teisigi tegijaid näiteks Feministeerium. See teeb meele rõõmsaks! Naiste Hääl jätkab samal lainel ja endiselt õhinapõhiselt. Olete oodatud tegema kaastööd, avaldama arvamust või lihtsalt meiega kaasa mõtlema!

Ilusat naistepäeva soovides,

Evelin Tamm

/aktivist, blogija, puupaadiehitaja ja Naiste Hääle asutaja/

ps Täna on viimane päev liituda aktsiooniga “Naised teleekraanile!“

Tiiu Kuurme: Hästi õppivad tublid tüdrukud

tiiu kuurme 2

Tüdrukutel läheb koolis hästi, palju paremini kui poistel, ja nii paljudes maades. Kõrgkoole on tabanud edukate tütarlaste tulv. Võib öelda, hästi õppivate tüdrukute  hulk on pöördvõrdeline hästi õppivate poiste omaga, tüdrukud tulevad, poisid lähevad. Kas peaksime oma tüdrukute pärast olema õnnelikud? Poiste pärast oleme õnnetud niikuinii.

Ent kui küsiks nüüd: mis on kooli mõõtkavas hästi õppimine? Mida näitab hea hinne? Õppimise iseloom on siinses traditsioonis olnud pikki aegu kellegi vahendatud teadmise meelde salvestamine ja üles ütlemine.  Hinde saab selle eest, et mäletab, mitte et analüüsib, kritiseerib, interpreteerib.  Ehk mõtleb selle teadmise omaks. Õppekava on nimetatud ka surnud valge mehe curriculumiks ja kooli ennast pikaldaseks viibimiseks geeniuste kalmistul.   Õpilase mõtlemissuutlikkust, loovust, originaalsust on raske numbri-hindega märgistada. Ja koolis ära tunda. Pole vähe juhuseid, kui originaalne matemaatikaülesande lahendus või isikupärane kirjand häbimärgistatakse. Sest hindesse loetakse ka kohanemisedukus kooli võimukultuuriga. Hindest märgistatud tarkus on aga tihti olupoliitiline tarkus. Ning seda teatakse. Poisil, kui tema hinded on head,  peab olema midagi veel, et olla tunnistatud täisväärtuslikuks ja omaks, nii on nad hinnetes hooletud, sest see ei ole nende mõõt. Ei õpetajate ega kaaslaste jaoks. Tüdruku midagi veel on erinev poiste omast, oma mõõdu leiavad nad hindele lisaks näiteks kaanetüdrukute piltide ja enese peegelpildi võrdlusest.

Hindesõltlaseks kujunevad peamiselt tüdrukud,  see on kinni naissoolisuse ajaloos. Huvi ja vaimustuse üles näitamine mingi teadmisala sisu suhtes ei ole kaaslaste ees hea toon olnud ei poiste ega tüdrukute puhul, sest hindel on teine, sotsiaalne funktsioon. Hinde vägi võib tühjendada õpitu sisu tähenduse. Hästi õppiv tüdruk on tõelise mehe, kõva mehe eitus ja pole võimalik pedagoogiliselt rohkem eksida kui seada ta poistele eeskujuks.

Tüdruku hästi õppimine on norm, vaikne ühiskondlik surve. Tema õppimise puhul pole huvi ja tähelepanu all, mida ta isiksusena sisuliselt teab, vaid kuidas tõstab klassi keskmist, saades  õpetaja käe pikenduseks koolikohustuse teostamise tagamisel. Hästi õppivad tüdrukud on koolile ja õpetajatele vajalikud. Nad on kooli olemasolu õigustus.  Hindesõltlase edasisi tegevusi saadab (koolis omandatud) paaniline hirm teha vigu. Tasapisi saab temast teatud ameteis eksimatu.  See lubab meessoolistel vallatleda ja rikkuda piire, sest normijärgija pädevusteks koolitatud naissoolised hoiavad ühiskonna normistiku toimimas ja asjad laabumises igal juhul. Siluvad, säilitavad, korrastavad, tasandavad.

Koolihinne ja enesehinnang on tüdruku puhul lähisuhetes. Tüdruk õpib oma väärtuse kohta järeldusi tegema välishindaja otsuse läbi,  võrdpildiks  kunagine pruuditurg.  Õieti on välishindamine naiste üle kestnud läbi ajaloo, kuigi varasematel sajanditel oli hindava pilgu all nende veetlus, töökus, korralikkus, kasinus ilma teadmisteta koosinus alfast ja Puunia sõdade ajaloost. Täna rikastab seda nimekirja kunagiste geeniuste looming, see distsiplineerib tüdruku ja paneb ta pingutama. Hinnete hinda, patja nutetud pisaraid, hirmusid, vaevatud vaimu väsimust teab ta ise. Hinne on sidunud endaga tema eneseväärikuse ja eneseusalduse.  Välja jääb siit sõltumatut sisemist moraali kandev vaimne selgroog. Nii  ta harjubki otsivalt ringi vaatama, kuidas peab õigesti  mõtlema ja tegema.

Suurem osa hästi õppinud tüdrukud kaob enamasti ühiskondlik-kultuurilisse unustusse. Nii nagu neist paljud olid igavad koolis, osutuvad nende numbrisaavutused ja rutiinsed oskused väärtusetuks, kui kõneks on mainekad hästi makstud positsioonid ning loovaid lahendusi vajavad ülesanded. Kui vaadata Eesti soolist palgalõhet haridustasemete kaupa, on see suurim just kõrgharitute seas. Soouurijad teavad rahvusvaheliselt, et kooliõpinguis ebaõnnestunud tüdrukute väljavaated elus jäävad oluliselt alla samataoliste poiste väljavaadetele, nii need tüdrukud pingutavad.

Ent elame ajastul, kus miski pole päriselt endine. Hästi õppivaid tüdrukuid mõistagi leidub, nende valikud ja eluteed aga eristuvad üksteisest järjest rohkem. Põhjust on tunda huvi, milline on  kõva äraõppimisega kaasnenud kaastoimeline kapital. Võiks öelda, et üks osa neist tublidest on  omandanud kapitali, millest on hakanud saama üldisem arengurisk. Mis sinna kuulub?  Kuulekus, ettekirjutiste järgimine, vaikimine, nõustumine, autoriteedivajadus, kohatine põhimõttelagedus, võimetus näha suurt pilti ja suutmatus seista millegi-kellegi eest. Autokraatlikes kuulekust eeldavates organisatsioonides on nad asendamatud, sest teevad vaikselt, mida kästi,  nii kuis kästi, siis kui kästi. Mõistagi tunnevad nad ära arulagedad korraldused, ent võtavad siis alistunu positsiooni, nagu kunagi Pompei väljakaevamistel tuha alt leitud inimkujud paratamatuse ees. Paljudest taoliste omaduste kandjatest saavad head karmi korra säilitajad – juhtidena, õpetajatena, valvuritena, haiglate vanemõdedena, administreerijatena, atesteerijatena, ametnikena, sisselaskjate ja väljaviskajatena. Neid võib kohata  ka vaba vaimu, originaalsuse ja  loova mõtlemise vastaste ristikäikude esiridades, kuhu nad tahtmatult-teadvustamatult sattunud. Võimu lähistel saavad neist vahel karmimate maskuliinsete väärtuste kandjad kui mehed seda oskaksidki. Nad leiavad igalt poolt mujalt, mida vaja teada ja osata, ent mitte omaenese vaimu sügavustest, olles ka nüüd kellegi käepikendus, nagu kunagi koolis. Oma südame hääl keeratakse hääletuks, kui see võib riivata autoriteetide prioriteete.

Otse loomulikult tahaks mõni nüüd selliseid tüdrukuid häbimärgistada. Seda ongi ju tehtud. Kuidas nad julgevad saada kuldmedaleid rohkem kui noormehed!  On unustatud, et väikesed tüdrukud sisenesid kord ammu ja vilunult sisse õlitatud süsteemi, mis on vanem kui meie, ja loodud võistluse, võitluse, meeldimise, parem-olla-tahtmise, hierarhiate, passiivse kuuletumise, selektsiooni printsiibil. Need väikesed tüdrukud on haprad  ja tundlikud ja tahavad teha rõõmu oma vanematele ning õpetajatele. Nad õpivad ära, kuidas see käib. Nad saavad kõikjalt sõnumeid, et  tüdruku asi on meeldida – neile, kes sinust suuremad, tugevamad, tähtsamad, vägevamad. Vaid väga üksikud söandavad anda kõrvakiilu ühiskondlikule maitsele või hakata hariduspõgenikuks. See, mis lugeda nende süüks, ei ole ometi nende süü. Ning neil pole võimalik seda avalikult välja ütelda.

Ühel hetkel saavad mõned aru, et neid on petetud. Nii on üks noor inimene pannud kirja järgmist:

Kui ma õpin, siis milleks ja kellele? Ma olen endalt seda palju kordi küsinud, kuid pole siiani rahuldavat vastust saanud. Pean tunnistama, et olen selle ühiskonna vang. Kui ma üldhariduskoolis käisin, siis ma olin eeskujulik õpilane. Ma lõpetasin kuldmedaliga. Aga milleks ja kellele ma õppisin? Ma olin väga kohusetundlik, mulle meeldis, kui kord oli majas. Ma ei tea, miks ma selline olin või ka praegu tegelikult olen. Mu vanemad ei nõudnud minult häid hindeid otseselt, aga see rõõmustas neid, ehk laps õpib alateadlikult käituma selle järgi, kuidas ta oleks hea ja saaks kiitust ning tunnustust. Algklassides ma ei käinud kuskil huviringis. Valisin endalegi teadmata oma hobiks õppimise ja tunnustuse pälvimise sealtkaudu. Milleks ma siis tegelikult õppisin? Et tekitada endas hea tunne, kui ma saan hindeks „väga hea”. Tunne püsis hea ja püsib siiani, kui miski õnnestub hästi, aga vanematele ja teistele sai see tavaliseks ning nad harjusid sellega, mis pani minule peale väga suure pinge, et vastata kellegi ootustele. Lisaks õpetasid mind sellised õpetajad, kes ei lubanud klassiruumis vigu teha, mistõttu pinge kasvas, ja põhikooli lõpus olin ma tihti haige. Võin nüüd öelda, et minule selline koolisüsteem ei sobinud.

Mina olin koolis õpilane, mitte õppija, alludes õpetajale. Olles gümnaasiumajal vahetusõpilane Rootsis, sai mulle selgeks, et tähtsam on olla õppija ja hinnetel ei ole nii suurt tähtsust ning et ma õpin enda jaoks. Tulles tagasi siia ühiskonda, siia koolikeskkonda, olin ma justkui jälle lõksu langenud, seadsin enesele jälle liiga suuri nõudmisi.

Praegu ma õpin endale, sest ma tean, et mul läheb ülikoolis omandatud teadmisi ka tulevases elus vaja. Teades, et õppimisel on praktiline väljund, motiveerib see suurel määral tegutsema.

Hästi õppinud tüdrukuid, nagu mainitud, on ka  teistsuguseid. Mõned saavadki targaks, teised saavad iseteadvaks, mõned saavad iseseisvaks, teised julgeks ja arukaks, mitmed loovaks ja originaalseks, üsna paljud arukalt leebeks ja hoolivaks. Oma õlgadel kannavad nad rabeda ühiskonna hapraid liitekohti. Erinevate kultuuride minevikus on tähistanud võimekamate karjääri ka taolised mõisted, nagu: geišad, kurtisaanid, konkubiinid. Meil õnneks enam nii ei ole. Võib lugeda üles ridamisi meie kultuurile jõudu, ilu ja värve andvaid naisi, kes väärivad maani kummardust. Neid imetletakse avalikkuse poolt, vahel ka aumärgistatakse,   aga  – neid ei kuulata. Nad kõnelevad, hoiatavad, vihjavad, veenavad, väljendavad end kunsti ja muusikakeeli või tundliku sõna kaudu. Neil soovitatakse olla kael, kes pöörab (rääkivat) pead. Naine, püsi kodus, ehk oma valdkonna raamides! Ometi on nad juba ka seal, kus varem olid vaid mehed. Seal, kus neid palju saab, langevad palgad, olenemata töö ühiskondlikust tähendusest, näiteks ülikoolides. Ent varsti pole seegi enam endine. Kas vahetavad dominantsed väärtused sugupoolt või vahetuvad väärtused ise – aeg annab arutust.

Seminar „Üksikvanemate huvide kaitseks “ 19. veebruaril Tallinnas

Neljapäeval, 19. veebruaril 2014 kell 11.00-13.00 toimub hotellis Euroopa (Paadi 5) Naiste Tugi- ja Teabekeskuse seminar „Üksikvanemate huvide kaitseks – ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine“

Ajaleht Postimees teeb avaseminarist online-ülekande.

Osalemissoovist teata sirje.otstavel@gmail.com.

Täpsem info http://naistetugi.ee/wp-content/uploads/2015/02/Seminari-kava-19.02.2015.pdf

Arutelu “Naiskunstnik ja tema aeg”

Naiskunstnik ja tema aegSellel neljapäeval toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” teemal naiskunstnik ja tema aeg!

Olete oodatud Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste „Naiskunstnik ja tema aeg“ esitlusele ning naiskunstnike teemalisele arutelule, neljapäeval, 19. veebruaril kell 18.00. Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18). Esitluse ja arutelu viivad läbi Eesti kunstimuuseumi kuraatorid, kunstiajaloolased Tiina-Mall Kreem ja Kersti Koll.
Tartu Kunstimuuseumis on esitletav kogumik „Naiskunstnik ja tema aeg“ saadaval hinnaga 9,8 EUR + käibemaks.

Üritusel osalemine TASUTA!

RK kandidaat Marianne Mikko

19. Marianne Mikko Foto Gerd TarandRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Marianne Mikko kandideerib Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ja on Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas on erakonna teine kandidaat.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?
Sellisele küsimusele armastan vastata oma lemmiknäitleja Nicole Kidmani sõnadega: ”Mina ja feminist? Loomulikult olen ma feminist. Ma olen ju naine!” See on täna rohkem kui varem küsimus inimõigustest. Leian, et need kümned, võib-olla isegi sajad noored mehed, kes peavad end feministideks, on ülioluline liitlaskond naissoost feministidele. Muide, neli-viis aastat tagasi küsiti minult feministiks olemist alatasa, aga viimased paar aastat enam mitte. Eriti pärast seda, kui mu akadeemikust abikaasa ajakirjanikule leebelt naeratades teatas, et tema on ka feminist.

Kuidas jõudsid suurde poliitikasse?
Olen elukutseline ajakirjanik. Ent ühel hetkel 13 aastat tagasi tehti mulle ettepanek liituda Mõõdukatega. Mitu kuud mõtlesin, siis aga langetasin otsuse astuda erakonda. Olin ju selleks ajaks elanud kuus aastat Brüsselis, kus nägin väga lähedalt, missugust poliitikat ajavad sotsiaaldemokraadid. See meeldis mulle. Oma esimest avaldust BNSile 2002. aasta lõpus mäletan hästi: ”Astusin erakonda, sest soovin Eestis suurendada hoolivust”.

Paljud Brüsselisse akrediteeritud ajakirjanikud olid kas ise sotsiaaldemokraadid või elasid sotsidele südamest kaasa. Kui ma oma rahvusvahelistele sõpradele teada andsin, et parteisse astusin, siis kellelgi ei tekkinud hirmu, et olen konservatiiviks hakanud.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Minu kirg on välis- ja julgeolekupoliitika. Viimased neli aastat olen olnud riigikaitsekomisjoni liige. Ukraina kriis on selge märk, et meie kui Riigikogu liikmete eriline kohus on tegelda kaitseküsimustega. Olla tsiviilkontroll ja strateegiline suunanäitaja, samal ajal tegelda ka kaitseväelaste sotsiaalküsimuste lahendamisega. Minu meelest on aeg sealmaal, kus Eestis peaks üha kõvema häälega esitama küsimuse, kas mitte kehtestada kohustuslik ajateenistus soost sõltumata. Hetkel on ajateenistus neidudele vabatahtlik. Minu meelest on 1% tütarlapsi ajateenistuses vähevõitu. Leian, et parim Eesti kaitse seisneb selles, kui vastane saab aru, et relva võivad haarata nii mehed kui ka naised. Teisisõnu – kaitsetahe on selline, et pole mõtet rünnata. Et tegemist on alistumatu rahvaga.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Püha taevas, mida ma arvan!?! Mul tekstki lauasahtlis olemas. Kohe pärast naistekongressi möödunud aasta märtsis asusin tegutsema. Ent siis tuli suvi peale ja septembris sain aru, et tegelikult olen absoluutselt hiljaks jäänud. Valimisseadus peab olema täpselt üks aasta enne järjekordseid valimisi Riigikogu poolt heaks kiidetud. Mitte mingi nipiga poleks jõudnud seda teha. Või oleks jõudnud sügistalvel valimisseaduse muudatuse küll vastu võtta, aga sellega poleks praegusi valimisi silmas pidades saanud ühegi partei tagatuba survestada, sest ühe aasta nõuet poleks olnud võimalik järgida. Ent uue koosseisu puhul on see esimene asi, mille valituks osutudes ära teeksin.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Hädavajalik Eesti nigelat olukorda silmas pidades: üheteistkümnest börsiettevõttest vaid kolmes on üldse naised esindatud. Kogu hala, et kust küll leida neid naisi, kes on suutelised nõukogudes adekvaatseid otsuseid  langetama, tahan lõpetada konkreetse vastulausega. Kui Estonian Airi nõukogus oleks olnud kasvõi üks naine, võib-olla oleks ta suutnud ära hoida õhufirma pankroti, kuhu 100% meestest koosnev nõukogu Estonian Airi suunas.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Pole ühte teemat. Minu poliitika tegemine on aastaid kandnud soolise palgalõhe vähendamise pitserit. See on sama aktuaalne teema nagu viis aastat tagasi. Tõsi, mure on teadvustatud. Aga tuleb minna edasi! Nüüd juba ühiste koondatud jõududega. Viimasel ajal valutan südant üha enam naistevastase vägivalla pärast. Me hakkame alles tasahilju tunnistama tõsiasja, et iga kolmas naine on oma elu vältel kannatanud füüsilise vägivalla all. Igatahes arvan, et kui suudame moodustada soolise võrdõiguslikkuse komisjoni riigikogus, oleks paljud ühiskonda painavad probleemid kiiremini lahendatud.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Muidugi kavatsen ma osaleda kongressil. See oli väga inspireeriv kogemus, millega lahkusin möödunud aasta kevadel rahvusraamatukogust. Kui kongress toimuks 2015. aastal, siis tuleks arutada selliseid teemasid nagu naised ja valitsemine, naised ja vägivald, naised ja vaesus.

Kuidas kavatsed edendada riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Olen optimistlik uue loodava soolise võrdõiguslikkuse komisjoni asjus. Paljudes rahvusparlamentides taoline komisjon eksisteerib, ülim aeg on see ka meil luua! Poliitilise tahte korral on absoluutselt kõik võimalik. Ilmsesti saab see loodav komisjon suuresti olema naiste poolt domineeritud komisjon, mille uksed on avatud kodanikeühendustele, ennekõike naisliikumisega seotud MTÜdele.

Kui saaksid ühele teisele naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
Mind on palju aidanud Siiri Oviir. Mina kirjutaksin soovituse Liisa Oviirile. Ta on põhimõttekindel feminist, kelle juurateadmised on vajalikud selleks, et kirjutada häid seadusi naiste õigusi silmas pidades. Pean talle siiralt pöialt!

RK kandidaat Olga Sõtnik

18. Olga SõtnikRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Olga Sõtnik kandideerib SDE nimekirjas ringkonnas nr 3 (Mustamäe/Nõmme), üldnimekirjas on ta 21.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?
Jah, olen feminist. Ja ma arvan, et ei pea seda kuidagi põhjendama.

Kuidas jõudsid nii-öelda suurde poliitikasse?
Olen seotud poliitikaga juba 14 aastat – alguses aktiivse KE noortekogu liikmena, seejärel ka erinevatel poliitilistel ametikohtadel Riigikantseleis ja Tallinna linnavalitsuses. Aastal 2005 sai minust Tallinna abilinnapea kommunaalmajanduse alal ning alates 2007. aastast olen Riigikogu liige.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Kindlasti tuleb tegeleda teemadega, mis on seotud inimeste sissetulekute ja elatustaseme tõstmisega. Aga ilma majanduskasvuta ei ole see võimalik, seetõttu tuleb kindlasti tegeleda ka sellega, et ettevõtluskeskkond oleks atraktiivne uuteks investeeringuteks, uute töökohtade loomiseks ja palkade tõstmiseks.

Ja me ei tohi unustada inimõiguste ja võrdse kohtlemisega seotud teemasid.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Toetan seda meetodit. See on üks kõige efektiivsemaid viise, kuidas saavutada soovitud tulemusi ehk vähemalt 40% mõlemast soost esindajaid esindusorganites.

Arvestades seda, et Eesti naiste haridustase on kõrgem kui meeste oma, siis tõenäosus, et selle tulemusena pääsevad kogudesse ebapädevad naised, kelle ainuke eelis on nende sugu, on väiksem kui see, et meid esindavad ebapädevad mehed lihtsalt sellepärast, et nad on mehed.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Liberaalse maailmavaate esindajana minu süda  kvoote eriti ei toeta. Kuid mu aju ütleb, et ilma selliste (ajutiste!) meetmeteta jõuab naiste osakaal suurte ettevõtete juhtkondades soovitud sihini alles sajandi lõpuks. Kuna ka teiste riikide kogemus näitab, et see on ainuke reaalselt töötav vahend, siis toetan seda. Aga kvoot on siiski ainult vahend, mitte eesmärk omaette.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Palgalõhe,  töö- ja pereelu paremad ühildamise võimalused, naistevastane vägivald. Aga nende teemade kõrval tuleb ka kindlasti tegeleda spetsiifiliste “meeste” teemadega – poiste väljalangevus koolist, meeste lühem eluiga jne.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Jah, kui olen Eestis, siis kindlasti osalen. Kui see toimub samuti märtsis, siis tõenäoliselt toimub see üheaegselt koalitsioonilepingu ja valitsuse kokkupanemisega. Seetõttu võiks seekordne naiste kongress anda oma sisendid järgmisesse koalitsioonileppesse ning samuti anda ka suunised valitsuskabineti moodustamiseks.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Ma olen hea meelega suhelnud ja suhtlen ka edaspidi erinevate organisatsioonide esindajatega nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kanalite kaudu. Seisan ka selle eest, et ka järgmises riigikogus oleks naisteühendus, ning et see ei oleks ainult paberi peal, vaid ka tegelikult toimiv organ.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?Soovitan Yoko Alenderit! Puutusin temaga esimest korda kokku Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal. Tegemist on väga aruka ja  targa inimesega ja lisaks sellele veel nelja lapse emaga.