1. juunil avatakse näitus “Kaetud peaga naised”

setu naised

Neli seto neidu ja üks abielunaine, 1929. Foto: Seto Talumuuseumi kogu

1. juunil kell 16:00 avatakse folkloori ja kaasaegse kunsti näitus “Kaetud peaga naised” Seto Talumuuseumis.

 

Seto naiste ilusad ja väärikad riided on ikka imetluse objektiks olnud. Riided, ehted ja peakatted pole olnud ainult praktilised esemed või iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele teavet nende kandjate kohta. Rõivad on näidanud, kas tüdruk on juba meheleminekueas, kas ta on noor abielunaine, vana naine või vanatüdruk. Seto naiste erinevatel peakatetel on olnud rituaalne ülesanne tõmmata piire erinevate seisuste ja igade vahele.

Silmatorkavaim ja ühtlasi igapäevaseim seto naiste peakatete hulgas on olnud abielunaise linik. Keeruliste pulmarituaalide käigus sai neiust naine, mis veel 20. sajandi alguses tähendas muuhulgas ka igavest ja igapäevast peakatmise kohustust. Seto kultuuris on naiste pea katmist põhjendusi otsitud religioonist. Usuti, et Jumalaema on kandnud samasuguseid peakatteid ja riideid nagu seto naised.

Seto kultuur pole muidugi olnud ainus kultuur, kus oleks kästud naisel pea katta. Paljudel kristlastel on olnud see komme, samuti juutidel ja moslemitel. Lihtne oleks võõra kultuuri või religiooni kohta öelda, et näiteks naiste pea katmine on tava, mida ei peaks jätkama. Seto kultuuri puhul peetakse naiste pea katmist tänapäeval tavaliselt vanaks ja ilusaks tavaks. Miks siis mosleminaiste peakatted tunduvad nii hirmutavad ja ohtlikud? Miks tahaksime „päästa“ mosleminaisi, aga mitte pearätikuga õigeusklikke või ilusate linikutega seto naisi? Mida tunnevad naised seto liniku või moslemi pearäti all? Mis eristab erinevate kultuuride pea katmise traditsioone tänapäeval?

Seto naiste peakatetega seotud folkloorist annab ülevaate rahvaluuleteadlane Andreas Kalkun. Kuraator Rebeka Põldsam esitleb Londoni kunstnik Sarah Maple’i ja Maroko päritolu New Yorgi kunstnik Meriem Bennani kunstiteoseid, mis kommenteerivad peakatmise traditsioone suurlinnade perspektiivist vaadatuna.

Näitus on avatud 1. juunist 31. augustini! Vaata lisa Facebookist!
Näituse võtab vastu: Seto Talumuuseum (Pikk 56, Värska, Põlvamaa)
Näituse koostajad: Andreas Kalkun (Eesti Rahvaluule Arhiiv), Rebeka Põldsam (Kaasegse Kunsti Eesti Keskus)
Näituse kujundaja: Agnes Ratas

Täname: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Kaasegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Rahva Muuseum, Andres Toodo
Näitus toetab: Rahvakultuuri Keskus: Setomaa kultuuriprogramm

Advertisements

Homme Linnagaleriis: Kuidas konstrueerida naiskangelast?

elmina mantliga traktoril

Elmina Otsman traktoril (Foto: Fideelia-Signe Rootsu kogust)

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016  soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii 26. veebruar – 27. märts 2016, Harju 13
K—P 12—18, tasuta kunstihoone.ee

Rahvusarhiivi näitus Naesterahwa töö ja Elu

cropped-working-spaces1.jpg11. märtsil kell 14.00 avatakse Rahvusarhiivi galeriis näitus “Naesterahwa Töö ja Elu. Eesti naise elupilte 1920.-1930. aastais.” Rahvusarhiivi fotodel ja dokumentidel põhinev näitus heidab pilgu naiseks-olemisele sõjaeelses Eesti Vabariigis, aega, kus inimese elukeskkond ja välimus peegeldasid tema sotsiaalset staatust teravamalt kui tänapäeval.

Eelmise sajandi algus oli murranguline aeg: vahetus riigikord, kadusid seisused ja isevalitsejad, peadpööritava kiirusega muutusid kombed ja hoiakud, kusjuures kõige radikaalsemate muutujate hulka võib lugeda naisi. Tänavapilti ilmusid lühikesed varrukad, katmata sääred ja poisipead. Vabanemine korsetist ja maani kleidist laiendas oluliselt naistele sobilikeks peetud elualade ringi. Nüüd õpiti ametit ja käidi kutsetööl, tehti sporti ja mindi randa – seninägematult paljalt. Julge ja enesekindel olgu uus naine, tema riietus efektne ja praktiline!

Siiski püsisid mitmed endisaegsed eelarvamused visalt edasi. Naiste töö ja hariduse väärtustamine oli uudne, võõristust ja umbusku äratav. Nii jäi ka sotsiaalpoliitika teostamine (lasteaiad, ema ja lapse tervishoid, naiste töövahendus) suures osas kodanikualgatuse korras naisseltside õlule. Oluliseks sammuks ühiskonnastruktuuri teisenemisel kujunes naiskutsehariduse edendamine ja naiste osakaalu suurenemine kõrgkoolides. Kodunduskoolide lõpetajad – 1930ndatel uutmoodi majandavad ja haritud perenaised on meie tänapäevase kodukultuuri alusepanijad.

Näituse koostasid Astri Schönfelder ja Külli Niidassoo. Kujundas Einike Leppik.

Näitus jääb avatuks kuni augusti keskpaigani. Rahvusarhiivi galerii (Maneezi 2, Tallinn) on avatud esmaspäevast neljapäevani 09.00 – 17.00 ja reedeti 09.00 – 16.00. Galerii külastamine on tasuta.

Allikas: Rahvusarhiivi uudiskiri Foto: Evelin Tamm

13.aprillil toimub Pärnus palgalõhe foorum

19.09.2011 Õpetajate Meeleavaldus by AL (21)– Kas Sulle meeldib lõhe?
– Jah!

– Aga palgalõhe?
– Ei!

Kui leiad, et palgalõhel on kibe maitse, tule ütle sõna sekka foorumil “Tuld palgalõhele!”

Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei (PES) naisorganisatsiooni PES Women toetatud foorum toimub 13. aprillil kell 11-17 Pärnu Kontserdimajas. Arutleme palgalõhe põhjuste üle ning pakume lahendusi. Avaettekannetega esinevad PES Women president Zita Gurmai, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser ning Riigikogu liige Marianne Mikko.

Avaettekannetele järgneb kolm paneeldiskussiooni:

1) Kellele on kasulik palgalõhe?
2) Kas on kerge olla naine?
3) Võrdõiguslikkus tapab seksi?

Paneelide moderaatorid, sissejuhatused ning osalejad avaldatakse jooksvalt veebilehel http://www.mariannemikko.ee/konverents

Foorumil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Registreeruda saab kuni 7. aprilli õhtuni samal lehel.

(allikas: http://mariannemikko.ee)