VII Eestimaa Naiste Kongress 3.märtsil Rahvusraamatukogus

NAISE SÕNA LOEB!

Tänavu tähistab Eestimaa Naiste Kongress oma sajandat sünnipäeva. 3. märtsil toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus järjekordne Naisliidu juhtimisel korraldatud naiste kongress. Seekord on põhifookuses on naistevastane vägivald, palgalõhe, naiste esindatus poliitikas ja ettevõtete juhtimises. 

Esimene naiste kongress peeti 27. mail 1917 Tartus, millest võttis osa 17 naisorganisatsiooni. 2014.aaasta 7.märtsil taaselustas Eesti Naisliit koostöös 6 vabaühenduse, riigi- ja kohaliku omavalitsustega naiste kongresside traditsiooni ja Eestimaa Naiste 6. Kongress toimus Tallinnas 7.märtsil 2014.aastal kus võeti vastu otsus, et iga 3 aasta tagant korraldatakse naiste õigustele ja ühiskonnas valulikele probleemidele suunatud suurfoorum.

banner_eestimaa_vii_naiste_kongress_245x245px_271216-2-1

Seekordse kongressi teemad on suunatud naiste edukuse, otsustusõiguse ja iseseisvuse suurendamisele, kauauuritud ning pikalt räägitud palgalõhe problemaatikale ning sellest tuleneva majandusliku sõltuvuse vähendamisele.

Madalam palk ja ebavõrdne kohtlemine töösuhetes alandab naise enesekindlust ja eneseväärikust ning sageli pingestuvad majanduslikud probleemid peresuhetes. See omakorda viib lähisuhtevägivallani ja perekonna purunemiseni.

Kuidas ergutada naisi ettevõtlikkusele ja eneseteostusele,  kuidas naine saab ennast kehtestada tööandjaga palga läbirääkimistel ja kuidas võidelda lähisuhtevägivalla vastu –  need on teemad, millele kongress keskendub, valitsusasutustelt  vastuseid otsib ja ootab.

Oled Sa naine või mees, tule kongressile ja anna oma panus ühiskonna paremaks muutumisele ja arengule!

Eesti Naisliit

Registreerumine 

Päevakava

(allikas: naisliit.ee)

 

Advertisements

Naistepäeva ühispöördumine ERR nõukogu ja juhatuse poole

naised ketramas venemaaAktsioon „Naised teleekraanile!“

Tunnustame Eesti Rahvusringhäälingu arutelusaadete toimetuste pingutust soolise tasakaalu saavutamiseks. Siiski näitab möödunud kahe aasta saadete analüüs, et külalised on valdavalt mehed, mistõttu on ka probleemide käsitlemislaad meestekeskne. Põhjuseks tuuakse, et naisi antud valdkondades arvamusliidritena ei eksisteeri või nad lihtsalt ei julge avalikkuse ees esineda[1].  Selline naisi diskrimineeriv olukord peab lõppema!

Saateid vaadates võib kodanikul jääda mulje, nagu oleksid vaid mehed võimelised enamikes riigile olulistes küsimustes kaasa mõtlema ja rääkima.  Näiteks saavad nii „Vabariigi kodanike“ kui ka „Foorumi“ saadetes isegi haridus- ja sotsiaalteemadel sõna peamiselt mehed, kuigi nende valdkondade asjatundjad on nii ülikoolides kui ka ministeeriumites, mitmetes kodanikuorganisatsioonides ja institutsioonides valdavalt naised.

Naiste kaasamine ei tohi siiski jääda ainult n-ö pehmete valdkondade piiridesse, sest naised on kõrvuti meestega tänapäeval aktiivsed absoluutselt kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Meil on suurepäraseid naissoost eksperte nii kaitse-, välis- kui ka majanduspoliitikas.

Soovime ulatada ERR-ile oma abikäe. Käesolev algatus koondab erivaldkondade asjatundjaid, keda palusime soovitada naisi Eesti telekanalite poliitikasaadetesse. Tulemuseks on loetelu, mis võiks olla toimetustele abiks, kui saatekülalisi otsides ei torka kohe pähe ideid, keda kutsuda või kust leida sobiv naisekspert. Nimekiri ei ole lõplik, toimetused on teretulnud seda loetelu jätkuvalt täiendama.

Allakirjutanud:

Evelin Tamm

Merike Kaunissaare

Triin Toomesaar

Marianne Mikko

Anna-Maria Penu

Jaanika Juhanson

Piret Dahl

Lisette Kampus

Eveliis Kurs

Kristina Papsejeva

Elo-Maria Roots

Eeva Koplimets

Fideelia-Signe Roots

Maari Põim

Anneli Sigus

Aurora Ursula Joala

Katrin Jänese

Hille Hanso

Piret Räni

Nele Laos

Rebeka Põldsam

Kadi Estland

Gea Kangilaski

Pille Tsopp

Heli Künnapas

Kristina Kallas

Jaanus Vogelberg

Priit Tohver

Killu Sukmit

Dana Karjatse

Liina Lust

Mari-Liis Eskusson

Kristi Tamming

Tiiu Kuurme

Piret Simmo

Triin Bärengrub

Indrek Parts

Liisa Kärp

Pöördumine on edastatud ERR nõukogule, juhatusele, ühiskondlikule nõukojale ja eetikanõunikule 8. märtsil 2015. aastal. Pöördumisele on lisatud ekspertide nimekiri.

[1] Vt Triin Toomesaare pöördumist ERRi poole 2012.aastast. http://tritoom.blogspot.se/2012/05/poordumine-tahan-sooliselt.html ja ERRi vastust pöördumisele  http://tritoom.blogspot.se/2012/07/nendest-mehistest-poliitikasaadetest.html.

Lisatud nimekiri teemade järgi: 

Elukeskkond ja urbanistika

Aet Annist, sotsiaalantropoloog

Airi-Alina Allaste, sotsioloogiaprofessor (aga ka subkultuuride, noorte valdkonna asjatundja)

Kadri Koppel

Kadri Leetmaa

Kaja Pae, arhitekt, füüsik, Annelinna ümbermõtestaja, Annelinna portaali eestvedaja

Külli-Riin Tigasson, kirjutanud palju avalikust ruumist ja selle muutustest (sh tühjenevad maakonnalinnad)

Liina Järviste, ökokogukondade asjatundja, feminist

Madle Lippus, Uue Maailma Seltsi tulihingeline eestvedaja

Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut (vanemekspert)

Maria Derlõš, Lasnaidee vedaja, urbanistika magistrant, aktivist

Teele Pehk

Triin Talk

Veronika Valk

Yoko Alender

 

Politsei, korruptsioon ja vägivald

Anu Baum

Kati Arumäe, politsei laiemalt

Kärt Anvelt, politsei laiemalt

Marju Medar, perevägivald

Ruth Kalda, perevägivald

Sirje Otstavel, naistevastane vägivald, Tartu Naiste Varjupaik

Taimi Tulva, perevägivald

Ülle Vanaisak, politsei laiemalt

Kadri Simm, vägivald ja eetika

 

Majanduspoliitika

Kaja Kallas, 2011-2014 Riigikogu majanduskomisjoni esimees

Kersti Kaljulaid

Liis Elmik, tervishoiu rahastamismudelid

Maive Rute, Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi direktor

Marika Priske

Maris Jesse, tervishoiu rahastamismudelid

Maris Lauri, rahandusminister

Marje Josing, tervishoiu rahastamismudelid

Ruta Arumäe, Taavi Rõivase nõunik

Signe Ratso, Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi direktor

Urve Palo

 

Tehnika, tehnoloogia, IT, innovatsioon

Birgy Lorenz

Epp Maaten

Geroli Peedu, teenuste disain

Helena Rozeik, Anne Jürgenson (Praxis)

ITL-is (Infotehnoloogia Liit)

Jane Oblikas (Eesti Disainikeskus) http://www.disainikeskus.ee/et/kontakt

Karoli Hindriks

Kristi Hakkaja

Maarja Kruusmaa, TTÜ robootika professor

Mari-Liis Lind

Merle-Liisu Lindmaa

Naisleiutajate selts

Tea Varrak

Tech Sisters korraldajad

Triin Nigul, küberturvalisus

 

Välis- ja kaitsepoliitika

Aari Lemmik, Kaitseministeeriumi pikaaegne avalike suhete eestvedaja

Aino Lepik von Wirén, Välisministeeriumi asekantsler, endine suursaadik Portugalis ja Suurbritannias

Anna Karolin ja Riina Kuusik,  arengukoostöö

Celia Kuningas, suursaadik Itaalias

Elina Seppet, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja

Evelyn Kaldoja

Iivi-Anna Masso

Ingrid Mühling, kaptenmajor

Kadri Jõgi, Lähis-Ida ekspert, on olnud diplomaat , aitas Egiptuses Eesti saatkonda  luua; lõpetanud Durhami Ülikoolis araabia keele ja politoloogia eriala ning õppinud Alexandrias Ülikoolis Egiptuses ja Venemaa Teaduste Akadeemia Idamaade Instituudis

Kadri Liik

Karin Maandi

Keit Pentus-Rosimannus, välisminister

Kristina Kallas, pagulased, arengukoostöö

Liisa Past

Maria Mälksoo

Marianne Mikko, riigikogu liige, SDE

Marina Kaljurand

Merle Maigre

Merle Pajula, suursaadik Rootsis

Piret Ehin, poliitikateadlane

Piret Loone

Riina Kaljurand, rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse

Riina Kionka, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõunik

Ruth Lausmaa

Tiina Intelmann, EL suursaadik Libeerias

Ajalugu ja mälupoliitika

Eva Piirimäe filosoof, ajaloolane ja poliitikateadlane

Iivi-Anna Masso

Imbi Paju, kirjanik ja ajakirjanik

Katri Raik on ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Maria Mälksoo

Marju Lauristin

Energeetikapoliitika

Kärg Kama, Oxfordi teadlane, geograaf, tegeleb rahvusvahelise energiapoliitika ja -julgeolekuga, töötanud ka riigikontrolli audiitorina samas valdkonnas

Maria Hääl, Alexela grupp

Rikki Hrenko, Eesti Energia USA osa

Urve Palo, vastutav minister

Meedia ja kommunikatsioon

Aune Past

Barbi Pilvre, ajakirjanduse dotsent TLÜs

Halliki Harro

Jevgenia Värä, Postimehe vene toimetuse juhataja

Kadri Kiigema, TLÜ turundusosakonna juht

Kaja Tampere

Katrin Aava, kommunikatsiooni lektor TLÜs

Kristi Liiva

Külliki Seppel

Külli-Riin Tigasson, Eesti Ekspressi ajakirjanik, varem Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja

Lea Larin, Sirbi tegevtoimetaja

Liisa Past

Maarja Lõhmus

Marju Himma-Kadakas

Merike Kaunissaare, soolisus meedias, naiste kujutamine, heateokampaaniad

Merit Kopli, Postimehe peatoimetaja

Tiina Kaalep

Triin Vihalemm

 

Sotsiaal- ja perepoliitika

Anniki Tikerpuu, laste ja perede osakonna juht sotsiaalministeeriumis

Dagmar Kutsar

Egle Käärats, tööelu asekantsler

Eveliis Kurs ja Helen Biin, pered ja võrdõiguslikkus

Hanna Vseviov, perepoliitika

Heidit Kaio, ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja

Helen Sööl, naistevastast vägivalda puudutavate teemade ekspert

Heljo Pikhof, sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogus

Helmen Kütt, sotsiaalkaitseminister

Juta Saarevet, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor

Kadi Viik, sooline võrdõiguslikkus tööelus

Kadri Ibrus

Kadri Simm on filosoofia dotsent, eetika, sotsiaalne õiglus

Kaisa Knight, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse analüütik

Katre Pall, sotsiaalkindlustusosakonna juhataja

Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja

Kristiina Luht, ekspert prostitutsiooni ja inimkaubanduse teemadel

Külli-Riin Tigasson, ajakirjanik

Liina Järviste, ekspert isaduspuhkuse jms teemadel

Liina Kanter, võrdsuspoliitikate osakonna lapsehoolduspuhkusel olev juhataja

Liisa-Ly Pakosta

Maarja Krais-Leosk, hoolekandeosakonna juht

Malle Hallimäe, lapsed ja laste õigused

Maret Maripuu, TI peadirektor

Margit Sarv, esimene võrdõiguslikkuse volinik, praegu töötab lasteombudsmani juures

Mari Rull, Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor (liitpuudega noorte rehabilitatsioon)

Marion Pajumets, sotsioloog

Marju Lauristin

Marju Medar

Marju Raju, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse analüütik

Marre Karu, sooline võrdõiguslikkus tööelus, nt palgad

Monika Haukanõmm

Ruth Kalda

Senta-Ellinor Michelson, Tartu Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Signe Riisalo (SoM), perepoliitika

Taimi Tulva

Thea Treier, tööeluarengu osakonna juht

Tiina Kangro

Tiina Saar-Veelmaa, tööturu teemad, karjäärinõustaja, tööõnnespetsialist

Inimõigused ja nende kaitse

Aet Kukk, Inimõiguste Instituudi juht

Evelyn Höglund

Helena Pall, võrdse kohtlemise nõunik sotsiaalministeeriumis

Julia Laffranque

Kadi Viik

Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja

Katrin Nyman-Metcalf

Kelly Grossthal

Margit Sarv

Marianne Meiorg

Mari-Liis Sepper

Ülle Madise

 

Ettevõtlus, juhtimine ja korporatiivmaailm

Anne Mere

Gristel Tali, Lehe pruulikoda

Hede-Kerstin Luik

Hele Hammer, Telema

Kai Realo

Kati Kuzmin ja Maire Milder, Baltika Grupp

Katriin Jüriska, noorteühenduste ekspert

Kristi Tiivas

Lilli Jahilo, ettevõtja

Pille Ruul, Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon

Piret Mürk-Dubout

Piret Sell, Prantsuse ravimifirma Baltikumi osa juht, Arstide Liidu nõukogu juht

Reet Aus, vastutustundliku ettevõtluse ekspert

Reet Roos

Ruth Alas, professor EBSis

Ruth Oltjer

Tea Varrak

Triin Anette Kaasik, ASi Estiko-Plastar juhataja, Tartu Linnavolikogu aseesimees

Õigus, haldus

Annika Uudelepp

Gerli Kilusk

Heili Sepp, prokurör

Helen Hääl, perekonnaõiguse asjatundja

Helve Särgava

Kaja Kallas, jurist

Karmen Turk, ACTA õigusliku analüüsi tegija, jurist

Karolina Ulmann, nii Eesti kui ka Rootsi advokatuuri liige

Kristel Voltenberg

Kristi Paron, õiguskantsleri nõunik

Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse keskuse rajaja, ekspert ka planeeringute ja kodanike kaasamise teemadel

Lavly Perling, peaprokurör

Maarja Oviir-Neivelt

Marianne Meiorg, inimõigustele spetsialiseerunud jurist

Merle Albrant, naiste nõustaja perevägivalla ja diskrimineerimise küsimustes

Monika Laatsit, halduskohtunik

Tiina Intelmann, endine rahvusvahelise kriminaalkohtu parlamentaarse assamblee esimees, praegu ELi suursaadik Libeerias

Tiina Randma-Liiv, http://www.ttu.ee/et/?id=67902

Ülle Madise

 

Kodanikuühendused ja kodanikuaktiivsus

Anneli Ohvril, Teeme Ära, hakkab tegelema Zero waste’iga

Erle Rikmann

Eva Truuverk, Teeme Ära

Evelin Tamm, sotsiaalmeedia ja kaasamine

Gea Kangilaski, meeleavalduse Ei valelikule poliitikale! algataja, kodanikuühenduse Vabakund asutajatest, Tartu linna volikogu liige

Hille Hinsberg

Krista Habakukk, külade liikumise Kodukant eestvedaja

Kristi Liiva

Kristina Mänd

Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse keskuse rajaja, ekspert ka planeeringute ja kodanike kaasamise teemadel

Liia Hänni

Liisa Past, demokraatia ja kaasamise teemadel

Madle Lippus

Mall Hellam

Maris Jõgeva

Marju Lauristin

Piret Ehin

Teele Pehk

Triin Noorkõiv, Tagasi Kooli algataja

 

Kultuuripoliitika

Ainiki Väljataga

Anu Kivilo

Egge Kulbok-Lattik, kultuuripoliitika doktorant Soomes

Ene-Liis Semper

Helen Sildna

Helen Tammemäe, Müürilehe peatoimetaja

Helena Tulve

Janne Andersoo

Kadri Tali

Kaisa Eiche, paljude kunstiürituste korraldaja, kuraator

Krista Aru

Kristel Pappel

Kristiina Alliksaar

Kristiina Ehin, luuletaja

Laine Randjärv

Maarja Kangro

Maria-Kristiina Soomre

Mariann Raisma, TÜ Muuseumi direktor

Mari-Liis Lill, näitleja

Marja Unt, Kirjandusfestivali Prima Vista korraldaja, Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht, õppejõud

Rael Artel, Tartu Kunstimuuseumi direktor

Rebeka Põldsam, kuraator ja kultuurikriitik

Sandra Jõgeva, kunstnik

Signe Kivi

Sirje Karis, Ajaloomuuseumi direktor

Tiina Lokk

Urve Tiidus

Hariduspoliitika ja teadus

Aade Erits

Birute Klaas

Elo-Maria Roots, soouuringud hariduses, hariduspoliitika, kriitika

Endla Lõhkivi, TÜ teadlane

Ene Ergma

Eve Oja, matemaatik ja Teaduste Akadeemia liige

Evelin Tamm, hariduspoliitika, soouuringud kasvatusteadustes, säästev areng ja haridus,

Katri Raik on ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Krista Aru

Kristina Papsejeva, noorsootöö ekspert

Lidia Kõlar

Liisa-Ly Pakosta

Maarja Kruusmaa

Mailis Ostra, endine ENLi esindaja

Mailis Reps, endine haridusminister

Margit Sutrop

Monika Maljukov, endine EÜLi esindaja

Piret Uluots, Tartu Lasteaia Krõll õpetaja

Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste õppejõud TLÜ

Triin Toomesaar, haridusaktivist, endine õpetaja Noored Kooli programmis

Ulvi Läänemets, koolidirektor

Keelepoliitika

Anna Verschik

Kadri Koreinik, sotsiolingvist

Katri Raik

Kristiina Praakli, sotsiolingvist, Helsinki Ülikooli eesti keele dotsent

Marianna Drozdova, ekspert integratsiooni ja identiteedi teemadel

Reili Argus

Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika 

Anneli Viks, PPA peaekspert, rahvusvahelise kaitse menetlemine

Anni Säär, pagulaste õigusnõustaja Inimõiguste keskuses

Kristina Kallas, ekspert pagulasteemadel

Kristina Kallas, pagulased, immigrandid ja vene kogukond

Oudekki Loone

Urve Palo, endine rahvastikuminister

Euroopa Liit, EL poliitikad ja institutsioonid 

Kaja Kallas

Katrin Saks

Kersti Kaljulaid

Kristiina Ojuland

Kristiina Tõnnisson, TÜ Euroopa Kolledž

Maive Rute

Marianne Mikko

Marju Lauristin

Olga Bogdanova, TÜ Euroopa Kolledž

Oudekki Loone

Riina Kionka

Siiri Oviir

Vilja Toomast-Savisaar

Yana Toom

Keskkonnapoliitika

Kaja Peterson

Mari Jüssi

Silvia Lotman

Tea Nõmmann

 

Regionaalpoliitika ja maaelu

Anneli Kana

Etti Kagarov

Ilvi Pere, Rapla vallavanem

Ivi Proos

Katri Raik ajaloolane, teaduse ja kõrghariduse ekspert

Krista Kampus, regionaalpoliitika ja haldusreformi ekspert

Külli Volmer

Ulla Preeden, Põlva maavanem

 

Maksupoliitika

Annika Uudelepp

Hille Hinsberg

Liis Elmik

Maris Jesse, ekspert tarbimismaksude ja tervishoiu rahastamise teemadel

Maris Lauri

Marje Josing

Velda Buldas

Tervishoiupoliitika

Anneli Kalle-Talvik, perearstide eestkõneleja, töötervise ekspert

Anneli Kannust, Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor

Diana Ingerainen

Ester Pruuden, Õdede Liit

Hele Everaus

Helle Karro, seksuaaltervise ekspert

Ivi Normet, asekantsler

Kadri Simm, filosoofia dotsent, meditsiini eetika

Kai Haldre

Kai Part

Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretär

Made Laanpere

Marge Reinap, WHO esindaja Eestis

Marie Abel, naistearst, ekspert seksuaalvägivalla teemadel

Maris Jesse

Riina Raudne, Terve Eesti SA juht

Siiri Põllumaa, Ämmaemandate Ühingu president

Tiiu Aro, Terviseameti peadirektor

Triin Raudsepp, Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskused

Religioon ja müstika

Anne Kull, usuteaduste professor

Brigitta Davidjants, islam ja feminism

Helen Geršman – islam ning araabia keel, kultuur ja ajalugu (Tallinna Ülikooli õppejõud)

Hille Hanso, islami ekspert

Kadri Jõgi, Lähis-Ida ekspert, lõpetanud Durhami Ülikoolis araabia keele ja politoloogia eriala ning õppinud Alexandrias Ülikoolis Egiptuses ja Venemaa Teaduste Akadeemia Idamaade Instituudis

Kristel R. Sitz, ulmekirjandus, ufod

Kristi Ockba

Lea Altnurme

Triin Käpp, Tartu Jaani koguduse õpetaja, TÜ eetikakeskuse projektijuht

RK kandidaat Marianne Mikko

19. Marianne Mikko Foto Gerd TarandRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Marianne Mikko kandideerib Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ja on Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas on erakonna teine kandidaat.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?
Sellisele küsimusele armastan vastata oma lemmiknäitleja Nicole Kidmani sõnadega: ”Mina ja feminist? Loomulikult olen ma feminist. Ma olen ju naine!” See on täna rohkem kui varem küsimus inimõigustest. Leian, et need kümned, võib-olla isegi sajad noored mehed, kes peavad end feministideks, on ülioluline liitlaskond naissoost feministidele. Muide, neli-viis aastat tagasi küsiti minult feministiks olemist alatasa, aga viimased paar aastat enam mitte. Eriti pärast seda, kui mu akadeemikust abikaasa ajakirjanikule leebelt naeratades teatas, et tema on ka feminist.

Kuidas jõudsid suurde poliitikasse?
Olen elukutseline ajakirjanik. Ent ühel hetkel 13 aastat tagasi tehti mulle ettepanek liituda Mõõdukatega. Mitu kuud mõtlesin, siis aga langetasin otsuse astuda erakonda. Olin ju selleks ajaks elanud kuus aastat Brüsselis, kus nägin väga lähedalt, missugust poliitikat ajavad sotsiaaldemokraadid. See meeldis mulle. Oma esimest avaldust BNSile 2002. aasta lõpus mäletan hästi: ”Astusin erakonda, sest soovin Eestis suurendada hoolivust”.

Paljud Brüsselisse akrediteeritud ajakirjanikud olid kas ise sotsiaaldemokraadid või elasid sotsidele südamest kaasa. Kui ma oma rahvusvahelistele sõpradele teada andsin, et parteisse astusin, siis kellelgi ei tekkinud hirmu, et olen konservatiiviks hakanud.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Minu kirg on välis- ja julgeolekupoliitika. Viimased neli aastat olen olnud riigikaitsekomisjoni liige. Ukraina kriis on selge märk, et meie kui Riigikogu liikmete eriline kohus on tegelda kaitseküsimustega. Olla tsiviilkontroll ja strateegiline suunanäitaja, samal ajal tegelda ka kaitseväelaste sotsiaalküsimuste lahendamisega. Minu meelest on aeg sealmaal, kus Eestis peaks üha kõvema häälega esitama küsimuse, kas mitte kehtestada kohustuslik ajateenistus soost sõltumata. Hetkel on ajateenistus neidudele vabatahtlik. Minu meelest on 1% tütarlapsi ajateenistuses vähevõitu. Leian, et parim Eesti kaitse seisneb selles, kui vastane saab aru, et relva võivad haarata nii mehed kui ka naised. Teisisõnu – kaitsetahe on selline, et pole mõtet rünnata. Et tegemist on alistumatu rahvaga.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Püha taevas, mida ma arvan!?! Mul tekstki lauasahtlis olemas. Kohe pärast naistekongressi möödunud aasta märtsis asusin tegutsema. Ent siis tuli suvi peale ja septembris sain aru, et tegelikult olen absoluutselt hiljaks jäänud. Valimisseadus peab olema täpselt üks aasta enne järjekordseid valimisi Riigikogu poolt heaks kiidetud. Mitte mingi nipiga poleks jõudnud seda teha. Või oleks jõudnud sügistalvel valimisseaduse muudatuse küll vastu võtta, aga sellega poleks praegusi valimisi silmas pidades saanud ühegi partei tagatuba survestada, sest ühe aasta nõuet poleks olnud võimalik järgida. Ent uue koosseisu puhul on see esimene asi, mille valituks osutudes ära teeksin.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Hädavajalik Eesti nigelat olukorda silmas pidades: üheteistkümnest börsiettevõttest vaid kolmes on üldse naised esindatud. Kogu hala, et kust küll leida neid naisi, kes on suutelised nõukogudes adekvaatseid otsuseid  langetama, tahan lõpetada konkreetse vastulausega. Kui Estonian Airi nõukogus oleks olnud kasvõi üks naine, võib-olla oleks ta suutnud ära hoida õhufirma pankroti, kuhu 100% meestest koosnev nõukogu Estonian Airi suunas.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Pole ühte teemat. Minu poliitika tegemine on aastaid kandnud soolise palgalõhe vähendamise pitserit. See on sama aktuaalne teema nagu viis aastat tagasi. Tõsi, mure on teadvustatud. Aga tuleb minna edasi! Nüüd juba ühiste koondatud jõududega. Viimasel ajal valutan südant üha enam naistevastase vägivalla pärast. Me hakkame alles tasahilju tunnistama tõsiasja, et iga kolmas naine on oma elu vältel kannatanud füüsilise vägivalla all. Igatahes arvan, et kui suudame moodustada soolise võrdõiguslikkuse komisjoni riigikogus, oleks paljud ühiskonda painavad probleemid kiiremini lahendatud.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Muidugi kavatsen ma osaleda kongressil. See oli väga inspireeriv kogemus, millega lahkusin möödunud aasta kevadel rahvusraamatukogust. Kui kongress toimuks 2015. aastal, siis tuleks arutada selliseid teemasid nagu naised ja valitsemine, naised ja vägivald, naised ja vaesus.

Kuidas kavatsed edendada riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Olen optimistlik uue loodava soolise võrdõiguslikkuse komisjoni asjus. Paljudes rahvusparlamentides taoline komisjon eksisteerib, ülim aeg on see ka meil luua! Poliitilise tahte korral on absoluutselt kõik võimalik. Ilmsesti saab see loodav komisjon suuresti olema naiste poolt domineeritud komisjon, mille uksed on avatud kodanikeühendustele, ennekõike naisliikumisega seotud MTÜdele.

Kui saaksid ühele teisele naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
Mind on palju aidanud Siiri Oviir. Mina kirjutaksin soovituse Liisa Oviirile. Ta on põhimõttekindel feminist, kelle juurateadmised on vajalikud selleks, et kirjutada häid seadusi naiste õigusi silmas pidades. Pean talle siiralt pöialt!

RK kandidaat Olga Sõtnik

18. Olga SõtnikRiigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Olga Sõtnik kandideerib SDE nimekirjas ringkonnas nr 3 (Mustamäe/Nõmme), üldnimekirjas on ta 21.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?
Jah, olen feminist. Ja ma arvan, et ei pea seda kuidagi põhjendama.

Kuidas jõudsid nii-öelda suurde poliitikasse?
Olen seotud poliitikaga juba 14 aastat – alguses aktiivse KE noortekogu liikmena, seejärel ka erinevatel poliitilistel ametikohtadel Riigikantseleis ja Tallinna linnavalitsuses. Aastal 2005 sai minust Tallinna abilinnapea kommunaalmajanduse alal ning alates 2007. aastast olen Riigikogu liige.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Kindlasti tuleb tegeleda teemadega, mis on seotud inimeste sissetulekute ja elatustaseme tõstmisega. Aga ilma majanduskasvuta ei ole see võimalik, seetõttu tuleb kindlasti tegeleda ka sellega, et ettevõtluskeskkond oleks atraktiivne uuteks investeeringuteks, uute töökohtade loomiseks ja palkade tõstmiseks.

Ja me ei tohi unustada inimõiguste ja võrdse kohtlemisega seotud teemasid.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Toetan seda meetodit. See on üks kõige efektiivsemaid viise, kuidas saavutada soovitud tulemusi ehk vähemalt 40% mõlemast soost esindajaid esindusorganites.

Arvestades seda, et Eesti naiste haridustase on kõrgem kui meeste oma, siis tõenäosus, et selle tulemusena pääsevad kogudesse ebapädevad naised, kelle ainuke eelis on nende sugu, on väiksem kui see, et meid esindavad ebapädevad mehed lihtsalt sellepärast, et nad on mehed.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Liberaalse maailmavaate esindajana minu süda  kvoote eriti ei toeta. Kuid mu aju ütleb, et ilma selliste (ajutiste!) meetmeteta jõuab naiste osakaal suurte ettevõtete juhtkondades soovitud sihini alles sajandi lõpuks. Kuna ka teiste riikide kogemus näitab, et see on ainuke reaalselt töötav vahend, siis toetan seda. Aga kvoot on siiski ainult vahend, mitte eesmärk omaette.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Palgalõhe,  töö- ja pereelu paremad ühildamise võimalused, naistevastane vägivald. Aga nende teemade kõrval tuleb ka kindlasti tegeleda spetsiifiliste “meeste” teemadega – poiste väljalangevus koolist, meeste lühem eluiga jne.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Jah, kui olen Eestis, siis kindlasti osalen. Kui see toimub samuti märtsis, siis tõenäoliselt toimub see üheaegselt koalitsioonilepingu ja valitsuse kokkupanemisega. Seetõttu võiks seekordne naiste kongress anda oma sisendid järgmisesse koalitsioonileppesse ning samuti anda ka suunised valitsuskabineti moodustamiseks.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Ma olen hea meelega suhelnud ja suhtlen ka edaspidi erinevate organisatsioonide esindajatega nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kanalite kaudu. Seisan ka selle eest, et ka järgmises riigikogus oleks naisteühendus, ning et see ei oleks ainult paberi peal, vaid ka tegelikult toimiv organ.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?Soovitan Yoko Alenderit! Puutusin temaga esimest korda kokku Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal. Tegemist on väga aruka ja  targa inimesega ja lisaks sellele veel nelja lapse emaga.

RK kandidaat Gea Kangilaski

16. Gea Kangilaski

Riigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Gea Kangilaski kandideerib Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas, üldnimekirjas on ta 18. kohal, Tartu linna nimekirjas 5. kohal.

Kas pead ennast feministiks? Kuidas põhjendad?
Jah. Ma olen feminist.

Kuidas saaks teisiti üldse olla? Meie ühiskonnas on nii palju kohti, kus naiste ja meeste ebavõrdsus riivab silma. Suur palgalõhe, naiste vähesus esinduskogudes ja ettevõtluses, meedia kaudu aina uuesti võimendatavad stereotüübid sellest, kuidas naine teostab end armastuses, lapsi kasvatades ja mehe kaudu; mees aga töös ja raha teenides; konservatiivne haridussüsteem, mis surub naised-mehed traditsioonilistesse soorollidesse ja neist lähtuvaisse erialavalikuisse, mis omakorda viib naisi tõenäolisemalt vaesusriski kui mehi; erinevad käitumisnormid meestele ja naistele jne. Rääkimata kõigist neist kordadest, mil feminist minus isiklikku motivatsiooni tegutseda juurde kogub. Kui keegi mu käest taas küsib, et miks teen seda kõike mina ja mitte minu mees, kes hoiab ja tegeleb selle kõige kõrvalt meie lapsega, kui järjekordselt juhitakse jutt arutletavalt teemalt mu välimusele, kui mõni tumedas ülikonnas isik vaatab mulle ülalt alla ja alustab küsimusele vastamist sõnadega “noor neiu…” (ma olen 36-aastane, ma olen naine ja ma tean, mida ma teen!)

Kuidas jõudsid nii-öelda suurde poliitikasse?
Ma ei oska suurt ja väikest poliitikat rangelt eristada 🙂 Ma olen alates ülikooli lõpetamisest olnud tegev eri kodanikuühendustes, poliitika mõjutamine on olnud loomulik osa minu elust ja tööst. Ehk võib selleks sammuks suurde poliitikasse pidada siis meeleavalduste Aitab Valelikust Poliitikast organiseerimist? Kuna meeleavaldused ei viinud soovitud tulemuseni (ausama, avatuma, läbipaistvama poliitika poole ükski erakond selget kurssi ei võtnud), siis  otsustasime koos mõttekaaslastega asutada Tartus kohaliku omavalitsuse valimisteks valimisliidu Vabakund. Vabakund sai volikogus kolm kohta, mu isiklik valimistulemus oli 10. Tartu linnas. Aga linnavolikogus ei saa muuta riiklikku poliitikat ja ma tunnen, et mul on praegu soovi Eesti elu kujundamisel rohkem kaasa rääkida.. Sotsiaaldemokraatliku erakonna maailmavaade sobib minu vaadetega kõige paremini, siit mu erakonnavalik. Tõtt-öelda imponeeris mulle ka see, et nad jäid ainsana päris selgelt pooldavale seisukohale kooseluseaduse suhtes. Ma arvan, et suudan oma kogemustega selle erakonna suundumusis ja arengus kaasa rääkida, ja kui erakonnal valimistel hästi läheb, siis õnnestub nende kaudu ka riigipoliitikat mõjutada. See viimane on minu meelest liiga paremale kaldu, aga juba pikka aega ka stagneerunud, kardab muutusi, klammerdub võimu külge. Võim vajab aeg-ajalt vahetust, sest võim korrumpeerib. Ma ikka veel loodan sellele, et äkki õnnestub võimuvahetus juba nende valimistega.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
On kaks valdkonda, millega mu meelest Riigikogu peab kindlasti jõulisemalt tegelema. Esimene neist on seotud inimõiguste kaitse ja võrdsete võimaluste edendamisega kõigile inimestele sõltumata nende päritolust, soost, seksuaalseist eelistustest, usust jne. See tähendab lõimumis-, kodakondsus- ja pagulaspoliitika üle vaatamist. See tähendab seda, et kooseluseaduse rakendussätted tuleb õigeks hetkeks välja töötada, et seadus 2016. aastal saaks rakenduda. See tähendab elatisabifondi loomist üksikvanemate abistamiseks, süsteemsemat tegelemist perevägivallaga, eriti kannatanute nõustamisega ja lastekaitsega, vanemahüvitise perioodi jagamist vanemate vahel; aga mu meelest võiks hakata ikkagi rääkima ka sellest, et esinduskogudele ja riigiettevõtete juhtkondadele kehtestada vähemalt 40% naiste osakaalu nõue. Teine oluline valdkond on seotud inimeste toimetulekuga, eeskätt palgavaesusega, töötingimustega. Töötavate inimeste ja eriti madalapalgaliste inimeste maksukoormust tuleb vähendada ja võtta suund kapitali suuremale maksustamisele. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata ka inimeste töökeskkonna parandamisele, me peaks suutma ükskord ometi võtta vastu tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse. Üldse tuleb motiveerida tööandjaid rohkem töötingimuste parandamisega tegelema, sest praegu on tööandja vastutus töökeskkonna riskide hindamisel ja töötaja töökeskkonna ohutuse tagamisel väga väike.

Neile kahele valdkonnale lisandub mu jaoks üks isiklikult oluline valdkond, mille käsitlemisele tahaks kaasa aidata, see on alkoholi- ja uimastipoliitika ümbervaatamine ja käsitlemine sarnastel alustel. Tagajärgedega tegelemiselt on tarvis liikuda ennetuse poole. Pooldan alkoholi reklaami keelamist, aga ei näe ühtki põhjust, miks peaks riik kulutama  meeletult ressursse, et sanktsioneerida nii rangelt kergete uimastite nagu kanep tarbimist või oma tarbeks kasvatamist. Siin on mindud väga liiale, ühelt poolt on meil väga range karistuspoliitika, teiselt poolt väga palju tarbijaid; need inimesed aga, kes on alkoholi või kangete uimastite sõltuvuslõksus, jäävad üldse abita. Rääkimata sellest, et abita jäävad ka sõltlaste perekonnad.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Toetan. Kuid siin on tarvis teha tööd ka ühiskonna suhtumisega. Kuni naised tunnevad, et poliitikuna on neil end keeruline teostada, neile kehtivad karmimad standardid kui meessoost poliitikuile, seni ei taha naised poliitikasse siseneda. Siin saavad kodanikuühendused palju kaasa aidata. Hea näide on mu meelest surve meediale, kus me oleme nõudnud naiste suuremat osalust väitlussaadetes. Kui naisi on rohkem näha, siis see aitabki suhtumist tasapisi positiivsemaks kallutada.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Ma arvan, et see on teema, millest peaks hoopis rohkem rääkima, sest see pole üldse eriti laialdane teadmine veel, mida kvoodid tähendavad või kuidas neid rakendatakse. Kuni valitsev arvamus on, et see tähendab tööks kvalifitseerimata naiste eelistamist kvalifitseeritud meestele, seni on vastuseis jätkuvalt väga suur. Mina pooldan kvoote, üleminekuajaga ja vaid seni, kuni ühiskond on nii kaugel, et me ei tarvitse enam selliseid kunstlikke norme järgida, sest teiste riikide praktika tõendab, et kvoodid viivad tasakaalustatuma ühiskonna poole. Ma olen aga põrkunud nii tagurlike eelarvamustega selle meetme kohta, et kahtlustan, et kvootide kehtestamiseni on tegelikult veel pikk tee. Huvitav, mitu valijat ma nüüd kaotasin selle vastusega? 🙂

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise Riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Eks need samad asjad, mis ülal juba ka mainitud: perevägivald, sooline palgalõhe (eraldi peaks saama kohustuslikuks hinnata, kuidas riigi ja KOV eelarved soolist palgalõhet mõjutavad), lastehoiuvõimaluste mitmekesistamine, vanemahüvitisperioodi jagamine pikema aja peale ja mõlema lapsevanema vahel, elatisabifondi käivitamine.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)?
Tahaksin küll osaleda. Loodan, et saan kutse ka siis, kui ma Riigikogusse valitud ei saa.

Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Kvoodid ja nende võimalikkus Eestis, meetmed soolise palgalõhe vastu, sh suundumused hariduselus, mis karjäärivalikuid mõjutavad, üksik- ja kasuvanemate probleemid (sh ka kooseluseaduse võtmes, sõltuvalt sellest, kuidas selle seaduse rakendussätete arutamine edeneb), perevägivald.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Seotud kodanikeorganisatsioonidega koostöö on väga oluline, oleks tore, kui see ei piirduks üksikute kokkusaamiste või pöördumistega, vaid oleks regulaarne ja toimiv. Võiks ju kõigepealt arutada, kui palju jaksu eri kodanikuühendustel üldse on, äkki oleks mõeldav ka regulaarne nõukoda, mis võiks tegelikult püüda mitte üksnes nõu anda, vaid ka valdkonna seadusloomes osaleda ja kasvõi konkreetseid eelnõusid välja töötada. Tegelikult ei pea kõik see toimuma poliitikute initsiatiivil ja komisjonides või ministeeriumites. Aga ma arvan, et koostöösse ei peaks kaasama üksnes Riigikogu naisliikmeid, vaid ikka kõiki, kes soolise võrdõiguslikkuse teemaga tegelevad, ausalt öeldes on nii mõnedki mehed siin edumeelsemad kui naiskandidaadid.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
SDEst julgen kindlasti soovitada Kristina Kallast. Ta on kodanikuaktivist ja inimõiguslane, kes väsimatult selles valdkonnas töötanud ja kelle kõigutamatu usk sellesse, et asju saab lõpuks ikka paremaks muuta, mõjub väga innustavalt.

Tõstan esile ka Kadri Simsonit. Tema areng poliitikas on olnud märkimisväärne, pean teda targaks ja väga sihikindlaks naiseks. Ta on olnud kaua poliitikas, aga ei ole ennast seal kaotanud, mõjub ikka värskelt ja edasipüüdlikult, tema eeskuju ilmselt toob teisigi naisi poliitikasse.

RK kandidaat Mailis Reps

Foto: Olga Makina

Foto: Olga Makina

Riigikogu valimiste eel saatis “Naiste Hääl” küsimustiku erinevate erakondade naiskandidaatidele. Vastused avaldatakse saabumise järjekorras. Mailis Reps kandideerib Viljandi- ja Järvamaal Keskerakonna esinumbrina ning on erakonna üldnimekirjas kuuendal kohal.

Kas pead ennast feministiks?  Kuidas põhjendad?
Jah, olen naisõiguste kaitsja, keda nimetatakse ka feministiks. Pean õigeks, et naistel ja meestel on võrdsed võimalused nii perekonna- kui ka tööelus. Loomulikult on meile looduse poolt antud mõningad erinevused laste kandmisel ja toitmisel, kuid see ei tohi olla põhjendus, miks naistel on madalamad palgad või madalam enesehinnang. Kindlasti on Eesti naised väga hästi haritud ning väärivad palju tugevamat positsiooni ühiskonna ja ettevõtluse otsuste tasandil. Naised peavad ka Eestis saama läbi klaaslae.

Kuidas jõudsid suurde poliitikasse?
Poliitika on muutuste läbiviimise juures võtmekoht ning soov muudatusi ellu viia on mul olnud alati. Olin aktiivne õpilastasandil, hiljem tudengipoliitikas, samm edasi suurde poliitikasse tuligi just läbi eelneva aktiivse tegevuse. Just seetõttu kutsuti haridusvaldkonnas kaasa lööma. Nüüd olengi tegelenud enam kui 13 aastat just hariduspoliitikaga.

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Kõige valusam teema on täna inimeste toimetulek – töökohtade loomine ja seda eriti maapiirkondades, palkade ning pensionite kasv ja riiklik elamumajandus, mis võimaldab soodsalt kodu luua. Haridusvaldkonna sõlmküsimus on seotud majanduse elavdamise ning ettevõtluse toetamisega – inimesed koonduvad Tallinna ja Harjumaale. Maapiirkonnas suletakse koole ning terved piirkonnad jäävad tühjaks, samal ajal on vaja Harjumaal ja Tallinna mitmes piirkonnas koole juurde luua. Ettevõtluse toetamise ning maksusoodustustega on võimalik luua töökohti selliselt, et inimesed ei pea oma kodudest lahkuma. Jutt paratamatusest ei ole õigustatud. Võrdõiguslikkuse poliitikas on aga esimene samm probleemi tunnistamine, täna püütakse kahjuks väita, et tegemist on isikliku probleemiga, kui naised ei küsi paremat palka. Võrdõiguslikkus on aga riiklikul tasandil süsteemne töö – kahjuks seda veel ei mõisteta.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Eesti Keskerakond on seda aastaid rakendanud ning see töötab! See toob naisi enam poliitika juurde ning ka riigikogusse ja volikogudesse. Jutt demokraatiast ja vajadusest naistel ise tublimad olla on vaid ettekäänded, miks naised peaksid jääma poliitikute nõunikeks ja töö tegijateks. Naised on lojaalsed ja töökad ning loomulikult ei soovi mitmed poliitikas kõrgel kohal olevad mehed ja kahjuks ka naised enda kõrval olevaid mesilasi ise tribüünile tõsta.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Toetan.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Võrdõiguslikkuse poliitika peab jõudma kõikidele tasanditele, see ei ole nn naiste asi. Olgu see siis arusaam sotsiaalhoolekandest, kohalikest valimistest või nõukogude koosseisudest.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (jah/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014. aasta märtsist http://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf)?
Just konkreetseid samme, kuidas olukorda muuta. Konkreetsust peljatakse. Näiteks kirjutasid naiste tõmbluku poliitikale alla kõikide erakondade esindajad, aga kui kokkuleppe täitmiseks läks, tulid vabandused, et tegelikult oli tegemist naisühendustega ja neil polnudki voli alla kirjutada. Ühelt poolt arutame Nõukojas küsimused läbi, hiljem aga taganevad mõned koosolekul osalenud ühistest seisukohtadest. Seega peame jälle ja jälle lihtsaid eesmärke ja kokkuleppeid üle kordama.

Kuidas kavatsed edendada riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Naisliikmete omavahelise koostöö suhtes mul kahjuks enam suuri lootusi pole, kodanikeorganisatsioonidega teen tihedat koostööd.

Kui saaksid ühele teisele naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
Olen teinud mitme kandidaadiga väga head koostööd, kuid meie fraktsiooni esinaine Kadri Simson on kindlasti väga hea tipp-poliitik.

Aktsioon “Naised teleekraanile!”

Eesti Naiste Kongress 7.märts 2014 Foto: Gerd Tarand

Eesti Naiste Kongress 7.märts 2014 Foto: Gerd Tarand

Tunnustame Eesti Rahvusringhäälingu arutelusaadete toimetuste pingutust soolise tasakaalu saavutamiseks. Siiski näitab möödunud kahe aasta saadete analüüs, et külalised on valdavalt mehed, mistõttu on ka probleemide käsitlemislaad meestekeskne. Põhjuseks tuuakse, et naisi antud valdkondades arvamusliidritena ei eksisteeri või nad lihtsalt ei julge avalikkuse ees esineda[1].  Selline naisi diskrimineeriv olukord peab lõppema!

Saateid vaadates võib kodanikul jääda mulje, nagu oleksid vaid mehed võimelised enamikes riigile olulistes küsimustes kaasa mõtlema ja rääkima.  Näiteks saavad nii „Vabariigi kodanike“ kui ka „Foorumi“ saadetes isegi haridus- ja sotsiaalteemadel sõna peamiselt mehed, kuigi nende valdkondade asjatundjad on nii ülikoolides kui ka ministeeriumites, mitmetes kodanikuorganisatsioonides ja institutsioonides valdavalt naised.

Naiste kaasamine ei tohi siiski jääda ainult n-ö pehmete valdkondade piiridesse, sest naised on kõrvuti meestega tänapäeval aktiivsed absoluutselt kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Meil on suurepäraseid naissoost eksperte nii kaitse-, välis- kui ka majanduspoliitikas.

Soovime ulatada ERR-ile oma abikäe. Käesolev algatus koondab erinevate valdkondade asjatundjaid, keda palusime soovitada naisi Eesti telekanalite poliitikasaadetesse. Tulemuseks on loetelu, mis võiks olla toimetustele abiks, kui saatekülalisi otsides ei torka kohe pähe ideid, keda kutsuda või kust leida sobiv naisekspert. Nimekiri ei ole lõplik, toimetused on teretulnud seda loetelu täiendama naissoost asjatundjate, aktivistide, teadlaste ja ekspertidega.

Allakirjutanud:

Evelin Tamm, Merike Kaunissaare, Triin Toomesaar, Marianne Mikko, Anna-Maria Penu, Jaanika Juhanson, Piret Dahl, Lisette Kampus, Eveliis Kurs, Kristiina Papsejeva, Elo-Maria Roots, Eeva Koplimets, Fideelia-Signe Roots, Maari Põim, Anneli Sigus, Aurora Ursula Joala, Katrin Jänese, Hille Hanso, Piret Räni, Rebeka Põldsam, Nele Laos, Kadi Estland,

[1] Vt Triin Toomesaare pöördumist ERRi poole 2012.aastast. http://tritoom.blogspot.se/2012/05/poordumine-tahan-sooliselt.html ja ERRi vastust pöördumisele  http://tritoom.blogspot.se/2012/07/nendest-mehistest-poliitikasaadetest.html.

Liitu aktsiooniga “Naised teleekraanile!” naised.net facebookilehel või “Virginia Woolf sind ei karda” grupis ja tutvu Aktsioon-Naised-teleekraanile- lisadega. Ekspertide nimekirja täiendamiseks kirjuta tammevelin@gmail.com.