Homme Linnagaleriis: Kuidas konstrueerida naiskangelast?

elmina mantliga traktoril

Elmina Otsman traktoril (Foto: Fideelia-Signe Rootsu kogust)

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016  soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii 26. veebruar – 27. märts 2016, Harju 13
K—P 12—18, tasuta kunstihoone.ee

Advertisements

Tiina Ann Kirss räägib 4. juunil naistest, lastest ja sõjast

Naised, lapsed ja sõda. 1943Homme, 4. juunil kell 18.00 räägib kirjandusteadlane ning mitmete Eesti elulookogumike väljaandja Tiina Ann Kirss naistest ja lastest Teise ilmasõjaaegses Eestis ja põgenikelaagrites. Ettekande järel toimub ringkäik näitusel „Lapsed ja sõda. 1941-1944. Teemaõhtu neljapäevadel on Suurgildi hoone kõigile avatud kell 10-20. Sissepääs üritusele sooduspiletiga 3 eurot. Registreeri ennast: https://docs.google.com/forms/d/1-ldYibgndHkM8-MUYoyOCUh0IZ6peqrokvR5heVClOE/viewform?c=0&w=1

Fotol on näituse „Lapsed ja sõda. 1941-1944“ kogumiskampaania raames Eesti Aajaloomuuseumisse jõudnud foto väikesest Priidust oma perega 1943. aastal.

Allikas: https://www.facebook.com/ajaloomuuseum/photos/a.259330044087327.63603.188487634504902/960350540651937/?type=1&fref=nf

Seminar „Üksikvanemate huvide kaitseks “ 19. veebruaril Tallinnas

Neljapäeval, 19. veebruaril 2014 kell 11.00-13.00 toimub hotellis Euroopa (Paadi 5) Naiste Tugi- ja Teabekeskuse seminar „Üksikvanemate huvide kaitseks – ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine“

Ajaleht Postimees teeb avaseminarist online-ülekande.

Osalemissoovist teata sirje.otstavel@gmail.com.

Täpsem info http://naistetugi.ee/wp-content/uploads/2015/02/Seminari-kava-19.02.2015.pdf

“Less talking more action[1]” Põhjamaade Feministide Foorum

Evelin Tamm

Evelin ja Tiina Malmö Arena sissekäigu ees

Evelin ja Tiina Malmö Arena sissekäigu ees

12. – 15. juunil toimus Malmös Pöhjamaade Naiste Foorum ”New Action on Women´s Rights”. Rootsi suuruselt kolmandasse linna oli saabunud ligikaudu 20 000 feministi ja naisaktivisti üle kogu maailma. Eestist oli kohal hinnanguliselt 15 naist. Teiste hulgas osales foorumi aruteluvoorus feminismist ja meediast Eesti Naisuuringute Teabekeskuse juhataja Reet Laja. Foorumi akadeemilisem ja poliitilisem osa toimus Malmö Areenal ja messikeskuses, esindatud oli suurem osa Põhjamaade organisatsioonidest, parteidest, feministlikest ajakirjadest ja liikumistest. Nelja päeva jooksul toimus sadu töötubasid, seminare ja modereeritud arutelusid. Esinejateks olid tuntud feministid kõikidest Põhjamaadest ja kogu maailmast Ameerikast kuni Aasia-Aafrikani välja. Samal ajal kuluka ja elitaarse ”valgete naiste”foorumiga toimus  tasuta alternatiiv-kriitiline feministlik-festival arutelude ja tiheda kultuuriprogrammiga, mis leidis aset Folkets pargis. Foorumi viimasel päeval esitati kõikide Põhjamaade valitsustele ühine nõudmiste pakett, mis koosnes 12 teemapunktist. Dokumendiga on võimalik tutvuda foorumi kodulehel www.nf2014.org.

7. märtsil toimus Tallinnas VI Eestimaa naiste kongress, kus sõnastati naiste nõudmised ja esitati need Vabariigi Valitsusele. Põhjamaade feministide kokkulepped ja nõudmised jõudsid siinsete riigijuhtideni ligi kolm kuud hiljem, kuid jõulise ja strateegiliselt hästi ajastatud manifestatsioonina. Ulatusliku diskussiooni ja protestilaine tekitas fakt, et Norra avalikult homofoobsete, rassistlike ja antifeministlike sõnavõttudega esinenud võrdõiguslikkuse minister Solveig Horne, oli kõrvuti teiste ministritega kutsutud Norra esindajana foorumi nõudmiste paketti vastu võtma. Kriitikat konverentsi kutsutute ja programmi osas tegid mitmed feministide grupid. Kuna põhilise massina domineeris foorumil Rootsi valge kõrgharitud keskklassi naise hääl, jäid mitmed olulised teemad Malmö suurel laval kajastamata või leidsid kajastamist vaid sobivast perspektiivist.

Arvestades seda, et septembrikuised valimised on uks ees, siis on aeg ühiste nõudmiste esitamiseks vähemalt Rootsis suurepärane. Feminismist (ja siinkohal kasutaksin seda sõna nimelt ainsuses!) on saanud popkultuuri uus laine, mille harjal purjetavad  hoogsalt nii poliitikud, popstaarid, kirjanikud kui teadlased. Ühest küljest on see tervitatav, sest naisliikumise ja naiste nõudmistega koos saavad ühiskonnas tähelepanu keskmesse ka mitmed teised täna marginaalsed grupid nagu näiteks transsoolised või afroameerika päritolu immigrandid. Samas teeb mind Ida-Euroopa väikeriigi esindajana ettevaatlikuks domineerimiskultuur, mis uue laine aktiivseid esifeministe nii nende sõnakasutuses kui ka teemavalikus läbivalt iseloomustab. Selle tulemuseks on, et näiteks transsoolised või etnilised vähemusgrupid saavad sõna vaid siis, kui peavoolu tegijatelt neile selleks sõna antakse, kui ruumi üle jääb või poliitilise korrektsuse ja legitiimsuse saavutamiseks vajatakse. Foorumil domineeris rootsi keel, ka lõpudokument oli sõnastatud rootsi keeles. Kui Islandilt oli keelebarjäärist hoolimata foorumile saabunud ca 300 naist, siis Soomest leidis vajalikuks nn Põhjamaade ”feministide sajandisündmusele” kohale tulla vaevalt 60, nendest pooled soome-rootsi päritolu. Feministide vähemusgrupid peavad justkui kohanema ”uues” hierarhias ja nende hääle, (eri)vajaduste ja olemasoluga igas programmipunktis ei arvestata. Siin joonistub selgelt välja Põhjamaade ühiskonna arenguruum ja väljakutse 21. sajandil.

Järgneva lühikese ülevaate eesmärgiks ei ole korrata suurtes ajalehtedes juba kajastamist leidnud popstaaride loetelusid või tuntud poliitikute hüüdlauseid. Selle asemel püüan anda suhteliselt kaootilise sissevaate perifeersetesse, kuid minu arvates siiski väga kõnekatesse kohtumistesse.

Foorumi algus – Skåne rongid ei sõida   

Foorumi esimesel päeval toimus tuhandete inimeste registreerimine, foorumi areeni avamise pidustused, esmane orienteerumine Malmös ja foorumi territooriumil. Roosades särkides vabatahtlikke, kes foorumi lavadel toimuvat korraldasid, inimestele selgitusi jagasid ja kõige eest pidevalt hoolt kandsid, võis loendada sadades. Samal ajal takistas külaliste vaba liikumist Malmö kesklinna ja erinevate ööbimispaikade vahel Skåne raudteetöötajate streik. Esimeseks foorumi päevaks oli streik kestnud juba kümmekond päeva, see jätkus kuni foorumi lõpuni ja sealt edasigi. Raudteetööliste nõudmisi toetati pidevalt nii erinevatel lavadel sõnavõttude kaudu, kui keskraudteejaamas streikijatega suheldes.

Feministide foorumi keskseteks teemadeks olid prostitutsioon, inimkaubandus, naistevastane vägivald ja naiste vaesuse vastane võitlus, naised tööturul, võrdsed palgad ja naisjuhtide vähesus ehk klaaslagi. Kõik need  on teemad, mis feministide ja avalikkuse tähelepanu juba aastakümneid köitnud. Palju räägiti naiste olukorrast kogu maailmas, sealjuures oli ettekandeid nii Ladina-Ameerikast, Aasiast, Venemaalt, Ida-Euroopast kui Aafrikast. Lisaks kodanikuaktivistidele oli kohal suur osa teadlastest, kes esitasid mitmesuguste loengute, seminaride ja vestlusringidena oma uurimustööde tulemusi. Selliseid seminare oli sadades – sooajaloost kuni uusimate uurimismetoodikateni välja.

Perifeersetest feminismidest ehk tuhanded (tuleviku)tegijad

Kui suurel laval esitati popfeministide ettekandeid, mis tõmbasid tuhandeid ja meenutasid kohati võimsaid rokk-kontserte, siis samal ajal toimus kümneid pisemaid üritusi foorumi ääremaadel. Näiteks rääkisid Süüria Naiste Võrgustiku esindajad naiste olukorrast sõjapiirkonnas (swnsyria.org), kuulajaid oli kaks või kolm. Võrgustiku esindajad juhtisid tähelepanu, et sagedasti on naised kriisides kõige suuremaks kannatajaks, sealjuures ei õnnestu neil rahuprotsessides osaleda ja palju on ”mängukaasamist”, millest Eestiski mõnikord juttu on olnud. Samal ajal kudusid Norra naised, kes võitlevad rahu eest maailmas, oma messiboksis soovijatega mütsikesi. Olukorrast Ukrainas puudus norrakatel ülevaade, Süüria aktsioonides nad ei osalenud.

Rootsi naiste varjupaikade esindajad rääkisid rahastussüsteemi puudustest ja võimalikest seadusemuudatustest. Naistevastase vägivalla ohvritele suunatud teenused on erastatud ja sellega on tekitatud turg, mis tähendab teenuste pakkujatele suurt ebakindlust ja pidevat võitlust nii kohalike omavalitsuste kui konkureerivate firmadega. Kokkuvõtteks on teenuste kvaliteet kesisem ja nende pakkumine sõltub ametnike suvast, mitte naiste vajadustest või soovidest. Eestis on naiste varjupaikade olukord Rootsiga võrreldes kordades kehvem, sest isegi kui naine vajab varjupaiga teenust, siis saab varjupaik hädasolijaid aidata ainult aasta alguses planeeritud piiratud eelarve mahus. Tooksin siia näitena Tallinna Naiste Kriisikodu, kus 2012. aasta ca 100 000 eurosest eelarvest moodustab Tallinna Linna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti toetus kõigest viiendiku ehk 21 090 eurot. Ülejäänud 79 000 eurot on kogutud mitmesuguste lisaprojektide kirjutamise kaudu. Kuigi naistevastane vägivald on Eestis probleemiks, on naiste varjupaikades hädalistele loodud 1 koht 20 tuhande elaniku kohta (allikas: Women´s Watch 2012-2013).  Senine rahastusskeem ei ole naistevastase vägivalla tõrjumiseks ja ohvritele tugisüsteemide loomiseks jätkusuutlik. Tänaseni toimub suur osa vägivalla ohvrite rehabilitatsioonist vabatahtlikuse alusel ja pigem juhuslikult. Isegi naiste üleriigiline nõustamistelefon on sellel kevadel raha puudusel suletud. Automaatvastajast kõlas, et riik ja omavalitsused olid selle rahastamisest loobunud.

Rootsi Pimedate Ühingu esinaine jagas koridoris lendlehti

Rootsi Pimedate Ühingu esinaine jagas koridoris lendlehti

Rootsi Pimedate Ühenduse esinaine tutvustas mulle lendlehtede jagamise vahepeal Põhjamaade puuetega naiste koostööd. Foorumil toimus seminar pimedate naiste võimalustest tööturul, teema mis hetkel Eestiski kirgi kütab. Rootsi kogemus näitab, et nägemispuudega naistel on meestega võrreldes tööturule sisenemine keerulisem, hoolimata sellest, milline on konjunktuur. Pimedate töövõimaluste avardamiseks pakutakse Rootsis mitmesuguseid tugiteenuseid ja 60 000 krooni ulatuses aastas makstakse inimese kohta isikliku abistaja kaasamiseks toetust. Eestis puuetega inimeste 17. juunil toimunud meeleavaldusel Tallinnas heideti uue tööturureformi koostajatele ette just tugiteenuste (rahastamise) puudumist seaduseelnõust. Puuetega inimeste tööturule aitamise asemel maetakse suuri summasid bürokraatiasse.

Be a man messiboks

Be a man messiboks

Messil tõmbas tähelepanu väljapanek, mille pealkirjaks oli ”Byt Lön” (vaheta palka). Seinal jooksis filmilõik, kus üks naine foto kujundusprogrammiga muudetakse meheks (byt kön, vaheta sugu). Samas jagati lendlehti tekstiga ”Mida peab naine tegema, et palgakõrgendust saada? Ole mees. Kui muutus jätkub samas tempos, siis kulub veel sada aastat enne, kui naise palk mehe palgale järele jõuab. www.beaman.se.” Rootsis on meeste ja naiste palgavahe 15,2%, Eestis 27,6% (allikas: Women´s Watch 2012-2013). Sealjuures on palgalõhe viimase aastaga nii Eestis kui Rootsis veelgi kasvanud.

Rootsi naisajaloolaste ühing DEA, kes võitleb naisajaloo muuseumi rajamise nimel, tutvustas foorumil Götheburgi Ülikooli juures asuvat soouuringute andmebaasi KvinnSam (http://www.ub.gu.se/kvinn/kvinnsam/). Sama ühingu naised korraldasid laupäeval Malmö ajaloolises töölislinnaosas, kus muideks asub ka Folkets Park, feministliku suunitlusega ringkäigu, millest võttis osa ca 30 inimest. Foorumil DEA naisajaloo seminari korraldanud Nina Burton leidis, et foorum on Põhjamaade feministidele suurepärane kohtumispaik ja tema tuli siia pigem andma, kui saama. Burton on avaldanud 12 raamatut, nende hulgas ka legendaarse ülevaateteose “Den Nya Kvinnostaden” (ilmus 2005), kus ta tutvustab viimase paari aastatuhande unustatud naisi. Raamatu kirjutamiseks vajaliku materjali kogumiseks kulus autoril 10 aastat.

Alternatiivsete feminismide festival

Folkets pargis oli väga huvitav temaatiline purskkaev

Folkets pargis oli väga huvitav temaatiline purskkaev

Laupäevase päeva veetsin feministide alternatiivsel festivalil Folkets pargis (rahvapark), kus lisaks rikkalikule kultuuriprogrammile toimus mitmeid arutelusid kodanikuühiskonna aktivistide ja asjatundjate osalusel. Näiteks kuulasin arutelu, mis käsitles fatshamingu (otsetõlkes paksude häbistamise) teemat. Feministid räägivad naise kehast kui võitlusväljast ja see, kuidas naine peab välja nägema, on täpselt reglementeeritud. Iga piiririkkuja, kas paks või peenike, pikk või lühike, saab pidevaid märkusi ümbritsevatelt inimestelt ja tõrjutakse marginaalsusesse. Viimasel ajal on fatshaming kui probleem teravalt ka Rootsi ühiskonnas esile kerkinud. Eraldi arutelufoorum oli Rootsi feministidest aktivistidega, kes sotsiaalmeedia vahendusel aktiivselt erinevate marginaalsete sihtrühmade õiguste laiendamise nimel tegutsevad (nt rassifeministid, Fatta.nu jt).

”Rrriot Samba” on naiste trummiorkester Stockhomist, kes täitis pargi sambarütmidega ja surus suuremad ja väiksemad trummid ja muud löökpillid pihku nii vanadele kui lastele. Seesama jõuline naisterühmitus andis hoogu laupäevaõhtusele feministide protestimarsile, kus 10 000 osalejat läbi Malmö kesklinna Folkets parki sammusid. Paljudel olid käes roosad õhupallid, millelt võis märgata Fi logo. Feministiskt Initsiativ on Rootsi kiirelt kasvava liikmeskonnaga feministide partei, kuhu tänaseks kuulub juba rohkem kui 16 000 inimest. Paljud Fi liikmed on noored aktiivsed naised, kes oma teemadega on suurest poliitikast tõrjutud olnud. Gudrun Schymannist, Fi liidrist, kirjutati Rootsi päevalehtedes, kui foorumi kroonimata kuningannast. Foorumi suurel laval sai sõna ka Fi liige  ja roma-kogukonna esindaja Soraya Post, kes hiljuti valiti Euroopa Parlamendi liikmeks. Foorumile olid kohale tulnud poliitikuid kõikidest parteidest, peeti mitmeid kohalikke, riigitasandi ja rahvusvahelise poliitika debatte.

Feminismid, strateegia ja meedia

Viimasel päeval oli suurele Arena lavale kutsutud esinema teiste hulgas Tomas Gunnarsson, kes rääkis oma blogimise kogemusest. Ta asutas lehe genusfotografen.se, kus analüüsib sookriitilises aspektist reklaame ja meediafotosid. Muuhulgas kirjutas ta blogisissekande noorte kaubamärgi Americal Apparel pornograafia ja meedia piire hägustavast reklaamistrateegiast, mis mitmel juhul on ületanud seaduse piirid. Genusfotograafi või eestipäraselt soofotograafi tegevuse tulemusena langes American Apparelli läbimüük märkimisväärselt ja sellega koos kukkus kolinal ka Ameerika päritolu firma aktsia hind. Tomas Gunnarssoni kodanikuaktivism on paljude jaoks silmi avanud ja näidanud, et positiivsed muutused noortekultuuris ja tarbijakäitumises on võimalikud.

Foorumi lõpetas Malmö ooperi sümfooniaorkester Anna-Marie Helsingi juhatusel, esines folkgrupp Åkervinda ja elektro-indie artist Raindear. Saali kogunenud tuhandetest inimestest märkimisväärne hulk kasutas sotsiaalmeedia võimalusi, et sündmusest igal hetkel säutsuda, blogida, pilte jagada (vt #nf2014). Uudised toimunust jõudsid sadade tuhandete inimesteni üle maailma ühe hetkega, selline operatiivsus ja teadlik sotsiaalmeediatöö teeb Põhjamaade feministidele au. Kuigi Eestit peetakse e-riigiks on meil sellisele tasemele jõudmiseks vaja veel areneda.

Foorumi eel ja ajal sõnastatud Põhjamaade feministide kokkulepped ja nõudmised edastati riikide võrdõiguslikkuse ministritele ja pidulik kontsert sai jätkuda. Mina aga istusin sellel ajal, kui skandaalne Norra antifeministist soolise võrdõiguslikkuse minister sõna sai, juba rongis. Viimasel hetkel enne rongi väljumist võttis minu vastas koha sisse Kajsa Birgersson, kes, nagu meie vestlusest hiljem selgus, on feministliku facebookilehe ”Supersnippan” asutaja. Kajsa Birgersson õpib õpetajaks ja tema feministlikul facebookilehel on täna rohkem kui 45 tuhat jälgijat-kommenteerijat.

 

 

[1] Maakeeli ”Vähem juttu, pikem samm!”

Seksuaalvägivalla ohvrite tugiisikute koolitus Tartus

liblikasNaiste Tugi- ja Teabekeskus viib projekti “Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud tugiteenuste väljaarendamine” raames läbi tugiisikute koolitusi.

Alates 1. juunist 2014 alustab Tartus tööd piirkondlik tugitelefon, kuhu saavad helistada tuge ja informatsiooni vajavad seksuaalvägivalda kogenud naised. Soovime neile pakkuda võimalust saada endale tugiisik, tema ülesandeks on toetada ohvrit taastumisprotsessis, igakülgse info edastamine ja  vajadusel kannatanu saatmine meditsiiniasutuses, kohtu­medit­siinilises ekspertiisis, politseis, prokuratuuris, kohtus jm.

Kui soovid tugiisikuna toetada ja abistada seksuaalvägivalda kogenud naisi, siis pane end koolitusele kirja! Tugiisikute koolitus toimub Tartus 23.-24.05 ja 27.-28.05

Koolitusel osalemise soovi korral palume täita küsimustik ja saata see e-posti aadressile:sirje.otstavel@gmail.com hiljemalt 8. maiks 2014. Koolitusel osalejate arv on piiratud – me teeme küsimustiku põhjal oma valiku ja anname sellest teada hiljemalt 15. maiks 2014.

Rohkem infot leiad Tartu Naiste Varjupaiga kodulehelt http://naistetugi.ee/.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital Siseministeeriumi haldusalas.

Loe lisaks Jüri Saare artiklit pealkirjaga “Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest

ERROR #9 Fideelia-Signe Roots. Kui naine tahab olla kangelane

Fideelia-Signe Roots kui naine tahab olla kangelane Foto_Fideelia ErakoguSemiosalongi error´ile pühendatud eriseminaride seerias astub 28.aprillil kell 19:00 Von Krahli baaris üles kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant FIDEELIA-SIGNE ROOTS, kes kõneleb naise kui kangelase kuvandist.

Kuidas vaadelda naisekeha kangelase kehana? Mil viisil on naisel võimalik olla kangelane ja kas see mõjub nagu viga või katkestus elu normaalses kulus, kus naise roll on tavaliselt säilitada, mitte lammutada ning olla ohver, mitte kangelane? Naine kangelasena just nagu poleks oma õiges kohas.

Juri Lotman eristab lolli, tarka ja hullu ja leiab, et kangelastegusid sooritatakse meeletusseisundis. Paljudes kultuurides seostatakse säärast pöörasust armastaja või kunstniku ideaalkäitumisega (Lotman, 2005:56). Uurime, mida ühist on kangelasel, kunstnikul ja hullul ning miks on Marveli Universumis Surmal rinnad.

Näitena toob kunstnik oma kestvusperformance´i „Äng – 161 km palja rindkerega“. Vaatame ka lühifilmi „Äng“.

Fideelia-Signe Roots lõpetas Tartu Ülikooli maalikunstnikuna 1999, sai kunstiõpetaja kutsetunnistuse 2000 ning Eesti Kunstiakadeemia interdistsipliaarsete kunstide eriala magistrikraadi 2007. aastal. Alates 2013. aastast taotleb ta EKA-s doktorikraadi. 2012-2013 teostas Fideelia projekti „Nihe“, omandades Tartu Kutsehariduskeskuses kondiitri elukutse. Aastatel 2009–2010 töötas Fideelia Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna ning Tallinna Vanglas vabatahtliku kunstiringi juhendajana. Fideelia kunstipraktikas on keskne koht sooteemal. Kollases meedias, kuhu ta sattus seoses palja rindkere aktsioonidega nimetatakse teda staarfeministiks. Tema artikleid ja esseid on avaldatud mitmetes väljaannetes. Fideelia-Signe Roots on esindanud Eestit välismaal kunstnikuna performance’i- ja videofestivalidel, samuti osalenud rahvusvahelistel soouurimuse konverentsidel.

Lisainfo: https://et.wikipedia.org/wiki/Fideelia-Signe_Roots

***

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, mille iga seminari juhendab erinev semiootik, kunstnik või mõne ala spetsialist. Sarja eesmärk on tekitada semiootilisi diskussioone, populariseerides semiootikat teaduse ja analüüsimeetodina. Tallinnas toimub Semiosalong kevadel 2014 esmaspäeviti Von Krahlis ning Tartus üle nädala kolmapäeviti lokaalis Arhiiv.

Semiosalong tänab Von Krahli meeskonda ja Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakonda.

Illustratsioon: Fideelia-Signe erakogu

Lisainfo

Tallinnas Kristin Orav
hello.kritu@gmail.com
Tartus Piret Karro
piret.karro@gmail.com

semiosalong.blogspot.com

 

Allikas: https://www.facebook.com/events/1480435532185925/?ref_newsfeed_story_type=regular