Rachel Carlsoni “Hääletu kevad”

Rachel Carlson Silent Spring 1962Täna on rahvusvaheline Maa päev (Earth day). Selle tähistamiseks avaldame Rachel Carlsoni (1907- 1964) raamatu “Hääletu kevad” esimese peatüki. Tegemist on teosega, mille mõju inimeste keskkonnateadlikkuse kasvule on raske ülehinnata. Inglise keeles on raamatu pealkirjaks “Silent Spring” ja esmalt ilmus see 1962. aastal,  eestikeelne tõlge sai kättesaadavaks juba 1968. aastal.

 

I. MUINASJUTT HOMSELE PÄEVALE

Keset Ameerikat oli kord linn, kus kogu elu näis kulgevat kooskõlas tema ümbrusega. Linna ümbritses jõukate farmide ruuduline muster: viljapõllud, mäekülgedel aga viljapuuaiad, mille valged õiepilved hõljusid kevadel roheliste põldude kohal. Sügisel lõid tammed, vahtrad ja kased värvimerena leegitsema, mis loitis ja sädeles mändide tumedal taustal. Siis klähvisid küngastel rebased ja sügishommikuste udude varjus astusid hirved üle põldude.

Teede ääres rõõmustasid ränduri silmi suurema osa aastast rododendronid, lodjapuud, lepad, kõrged sõnajalad ning metsalilled. Teeservad olid kaunid isegi talvel, kui arvutud linnud tulid sööma marju ja lumest väljaulatuvate ohakate kuivanud seemnetutte. See maakoht oli tõesti kuulus oma arvuka ja liigirikka linnuriigiga ning kui kevadel ja sügisel kulgesid sellest üle rändlindude parved, tulid inimesed kaugelt neid vaatama. Teised jälle tulid kalastama ojadele, mis puhastena ja külmadena väljusid mäekülgedest ning pakkusid tumedates võrendikes asupaika forellidele. Nii oli see kestnud juba palju aastaid alates päevist, mis esimesed asukad püstitasid oma majad, ehitasid laudad ja kaevasid kaevud.

Siis hiilis maakoha peale kummaline nuhtlus ja kõik hakkas muutuma. Sellele paigale oli langenud nagu mingi kuri needus: salapärased tõved laastasid kanakarju, veised ja lapmbad haigestusid ning surid. Kõikjal lasus surma vari. Farmerid kaebasid sagenenud haiguste üle oma perekondades. Linnas hämmastasid arste järjest rohkem uued haigused patsientide hulgas. Mitte ainult täiskasvanute, vaid ka laste hulgas leidsid aset mitmed ootamatud ja seletamatud surmajuhtumid. Lapsed langesid keset mänguhoogu järsku kokku ja surid mõne tunni pärast.

Kõikjal valitses kummaline vaikus. Kuhu näiteks olid kaudnud linnud? Imestunult ja ärevusttundvalt rääkisid neist paljud inimesed. Toidumajakesed aedades olid hüljatud. Üksikud linnud, keda siin-seal nähti, olid juba ühe jalaga hauas. Nad värisesid tugevasti ja ei suutnud lennata. See kevad oli hääletu. Hommikud, mis olid tukselnud rändrästaste, karoliina irverästaste, tuvide, pasknääride, käblikute ja veel tosinate linnuhäälte koidikukoorist, olid nüüd ainsagi helita. Põldude, metsade ja soode kohal lausus vaid vaikus.

Farmides haudusid kanad, aga ei koorunud ühtegi kanapoega. Farmerid kurtsid, et nad ei saa enam sigu kasvatada: pesakonnad olid väikesed ning põrsad elasid ainult paar päeva. Õunapuud puhkesid õide, aga õite keskel ei sumisenud ühtegi mesilast. Nii jäid õied tolmeldamata ja puud ei kandnud vilja.

Kord nii pilkuköitnud teeservi ääristasid pruunikstõmbunud ja närtsinud taimed, nagu oleks sealt tuli üle käinud. Kõik oli hääletu, elusolendite poolt hüljatud. Isegi ojad olid nüüd elutud. Õngitsejad ei käinud enam nende ääres, sest kõik kalad olid surnud. Vihmaveerennides ja katuselaastude vahel oli veel säilinud valge, teralise pulbri tombukesi. Mõne nädala eest oli see pulber langenud nagu lumi katustele ja aasadele, põldudele ja ojadele.

Ei nõidus ega vaenlase kätetöö polnud lämmatanud uue elu taassündi selles surmahoobi saanud maailmas. Inimesed olid ise seda teinud.

Niisugust linna ei ole tegelikult olemas, aga tal võiks väga kergesti olla tuhandeid teisikuid kas Ameerikas või ükskõik kus mujal maailmas. Ma ei tea ühtegi paika, mis oleks kogenud kõiki minu poolt kirjeldatud hädasid. Kuid igaüks nendest õnnetustest on kusagil tegelikult juba juhtunud ja paljud reaalsed paigad on juba kannatanud nende all. Meie kohale on peaaegu märkamatult hiilinud sünge viirastus ja see kujutletav tragöödia võib kergesti muutuda reaalseks ja meile kõigile tuntavaks.

Mis on juba praegu sundinud vaikima kevadhääled paljudes Ameerika linnades? Sellele püüab vastuse anda käesolev raamat.

(lk 13-15)

 

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s