Kus on naise koht Eesti meediapildis?

Merike Kaunissaare

Merike Kaunissaare

Evelin Tamme intervjuu Merike Kaunissaarega

 

Kohtusime Merike Kaunissaarega esimest korda 2013. aasta sügisel Tartus, kui Kirjandusmuuseumis toimus kahepäevane soouuringute konverents. Mina olin üleni haaratud sooajaloo küsimustest  – külastasin igal vabal momendil arhiive, sobrasin vanades Mäelo ja Suburgi kirjades. Merike Kaunissaar analüüsis raudse järjekindlusega Eesti meediapilti. Tema tähelepanu keskmes oli Eesti kaasaegse naise kujutamine ajakirjandusfotodel. Kriitilise feministi pilguga vaatas ta hommikuti läbi kogu Eesti meedia sealhulgas Postimehe, Delfi ja Päevalehe ja analüüsis naise kujutamist fotodel seotuna lisatud tekstidega nii paberkandjal kui digimeedias. Eelmise aasta detsembris  avaldas digiajakiri ”Naiste Hääl” ülevaate nähtavusest ja mittenähtavusest kui soolise dimensiooniga näitajast pealkirja all ”PISA meedianalüüs: Kes on pildilt puudu?”.

Nüüd on märts. Toimunud on Eestimaa VI Naiste Kongress, mille olulisuse üheks kõige ilmekamaks illustratsiooniks oli Aktuaalse Kaamera uudistesaate formaalne lõik 30 sekundit, hetk enne ilmateadet. Ajaleht Postimees digilehel olid naiste ühiselt esitatud manifesti illustratsiooniks esitatud noorte naiste paljad jalad, mida Postimehe ajakirjanikud keeldusid maha võtmast ka peale korduvaid nõudmisi. Seega võiks öelda, et Eesti üldsuse huvi asjatundliku feministliku meediaanalüüsi vastu on suurem kui kunagi varem.

E.T. Kuidas Sa meedianalüüsi juurde jõudsid? Mis hetkel said aru, et teravdatud feministi pilku on Eesti ühiskonna arenguks vaja?

Olin oma lapsega koos kodus ja toibumas tema kolm aastat kestnud leukeemiaravist – see oli enne 2000-ndaid. Meediamaailm, mida lapse haiguse ajal ei olnud võhma jälgida, oli ühtäkki täiesti teine koht. Naisi meedias enam ei olnud. Ainus tähelepanu pälviv kontingent olid noored mehed – nemad ise, kangelased ja kurjategijad ja neile meeldivad teemad: püssid, plahvatusesd, seiklused, sport, kiire raha, edu. Naised – vaid sellised naised, kes noortele meestele meeldiksid – staarid, miljönäri-tsikid, missid, paljad ja provotseerivad. Teised olid pildilt kadunud, muutunud aktiivselt nähtamatuteks TEISTEKS (pole olulised).

Hiljem, kui tõsisemalt vaatama hakkasin, sain aru, et pildikommunikatsioonis on sees oluline muster, soolisel alusel süsteemne suhtumiste erinevus. Pildi puhul on inimese soost väga raske mööda vaadata ja see ongi väga tähtis kommunikatiivne aspekt.

E.T. Eelmisel aastal pidasid mitu loengut, kus tutvustasid mõningaid leide erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas poliitikutele ja feministidele grupis ”Virginia Woolf sind ei karda”. Palun räägi sellest koolituskogemusest veidi lähemalt!

Esimene koolituskogemus oli ootamatu – olin end pakkunud naispoliitikuile pilte näitama ja äkki sattusin tulemata jäänud välislektori asemel lavale. Loengu lõppedes oli naisparlamendiliikmeil silmad märjad, loeng lõppes pika ja kandva pausiga. Shokk.

Päris põnev kogemus oli ka kevadine meediakonverents Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas, meenutamaks loominguliste liitude pleenumit 1988. aastal. Esitasin ettekandena oma, hiljem Ariadne Lõngas ilmunud, artikli ajalehe Edasi muutumise kohta tagasi vabaks Postimeheks – ja selles raamistuses soolise dimensiooni muutumine ajalehefotodel. Üks meediakontserni suuromanik kargas püsti, pidas sütitava kõne teemal: ”tema on ka sel ajal elanud ja kaua meediat toimetanud, aga sellist maailma ei ole küll näinud…. ei saa olla, ei tõesti, kuidas küll niimoodi vaadata… kas tõesti selline suhtumine …ei ole olemas…aga ma saatku oma materjal talle kindlasti…”. Seda viimast ta kordas veel hiljemgi kolm korda. Ma siis saatsingi talle oma artikli. Meelde jäi veel üks vanem naisajakirjanik, kes peale loengut rääkis: ”… ega keegi ei ole ju meelega ”niimoodi” pilte lehte valinud, et seda nüüd sedasi häbiposti panna… ei ole ilus ütelda, et kuningas on alasti – ta ju on mõistlik mees üldiselt”.

E.T. Tean, et Sa oled oma kriitilistest tähelepanekutest esimese asjana ka ajalehtede toimetajaid informeerinud ja protesteerinud naisi alandavate fotode esitamise vastu. Millised on kõige kurioossemad juhtumid ja kuidas meediapildi eest vastutajad on Sinu kommentaaridele või nõudmistele reageerinud?

Ma ei ole kogu oma ettekannet neile pakkunud. Võib-olla võiks. Üksikute eriti räigete seksismijuhtumite puhul olen toimetusse (Postimees) pöördunud. Ka tekstide puhul. Näiteks Kaia Kanepi sildistamine Priit Pulleritsu poolt ”hüsteeriliseks eideks”, mis päädis minu seaduse abil õigele teele juhatamisega peatoimetaja Merit Kopli poolt. Viimane väitis, et mul puudub sildi vaidlustamiseks puutumus. Juriidiliselt on puutumus üksnes Kanepil, aga mitte lugejal. Kui oma imestuse ja nördimuse ning kirjavahetuse toimetusega avalikustaksin, siis kaevataks mind kohtusse.

Ka piltide puhul olen Postimehe poole pöördunud. Näiteks foto pingil lebavast narkomaanist kaunistamas toimetuse küsimust – kas võiks olla lubatav seksuaalsuhe 14-aastase lapsega (Nähtamatu alltekst: vahi litsi, aga miks sihukesega peaks seks keelatud olema?). Või mingi arusaamatu nupp, et Poolas on keegi mees alaealise seksile ahvatlemise eest kohtu alla antud ja foto on lapseahistamise teksti juures hoopis prostituudist.

Ühelgi korral ei ole toimetus kohe pilti eemaldanud. Olen pannud fotod oma seisukohaga oma näoraamatu lehele ja saatnud kogu tutvuskonnale. Ajanihkega on muudatus selle foto kasutamises toimunud. Ei ole sugugi kindel, et see olin mina, kes mõju avaldas. Aga oleksin uhke, kui see nii oleks. Ma ei saa sellist naiste, veel enam, lapseealiste tüdrukute häbimärgistamist meeste vastutuse kontekstis kuidagi tolereerida. Vahel olen kirjutanud artikli juurde kommentaari oma nimega, mis ma sellisest naisi-alandavast fotokasutusest arvan.

E.T. Nagu minagi, töötad sotsiaalmeedias igapäevaselt. Milliseid keskkondi Sa kõige enam kasutad ja kuidas hindad oma tegevuse mõju laiemale avalikkusele?

Kasutan facebooki ja arvan, et sellel on mõju. Mõni tuttav on imestanud, mõni pannud pahaks. Olen ka kiita saanud. Vahel kirjutan kommentaare meedias ilmuvatele sooteemalistele artiklitele  – see on muidugi suhteliselt tühi töö ja vaimu närimine. Kui pean oluliseks oma nime lisada, lisan, kui ei, siis mitte.

E.T. Kas näed end pigem teadlase kui aktivistina või kuidas Sa ennast üleüldse Eesti feminismide väljal määratleksid?

Veidi enne pensionile jäämist alustanuna puudub mul ettekujutus endast kui ükskord kauges tulevikus nimekast teadlasest. Samas annab mu kõrge iga ja läbitud elukogemused, sealhulgas koolitus psühhodraama meetodil, et peale lapse haigust uuesti jalule saada, häid kogemusi ja läbinägelikkust, et oma valdkonnas paremini orienteeruda.

Soovin, et inimesed teadvustaksid pildilise kommunikatsiooniga edasi antavaid tähendusi. Siiani on suures osas teadvustamatult edastatavat ühiskonna kehakeelt kasutatud arhailiste eelarvamustele tuginedes ja paljuski just klikimasina mootorina. Naiste alandamine ja naeruvääristamine toob paljudele ka uudisajakirjanikena töötavatele inimestele leiva lauale ja lubab omanikel jagada dividende. Visuaalsus on kommunikatsioonivahendite ja keskkonna üha laienev omadus. Teadvustamatuna on see ”Puulane ja Tohtlane”, kes toovad raha meediasüsteemi. Fakt, et kasumi tootmine sünnib soopõhise alandamise pealt, pole olnud nähtav ega oluline.

Soovin, et lõppeks tavapärane soopõhine alandamine, millest ei anna enesele aru ei alandaja ega alandatu, minu eesmärk on teha see alandus nähtavaks. Olen pigem aktivist, kes peab õigeks oma väiteid põhjendada. Minu elus on olulised igasugused muud üheksa ametit, millega mulle tegeleda meeldib ja seetõttu teadlast minust ilmselt ei saa.  Inimeste silmade avamisel tahaksin aga sellest hoolimata kaasa aidata, et õpitaks mitte ainult vaatama, vaid ka nägema.

E.T. Täna toimus Tartus arutelu teemal ”Kus on naise koht?” Milline on naise koht Eesti meediapildis?

Meediapildis on naise koht olla peamiselt nähtamatu – kui aga siiski pildil, siis lõbustuseks, veidruste, probleemide ja madala tasandi illustreerijaks. Naine sobib hästi patuoinaks, rumaluse ja saamatuse halvaks näiteks. Aktsiad kukuvad, mehed lastakse lahti, aga pildil seisavad naised liini taga. 260 nimega nimetamata ja näoga näitamata vangi on välismaal ja nende hulgas on kaks halba erandit – nimega nimetatud ja kaks kuud pildiga meedias pekstud noort naist Peruus. Uus minister on Tartu linnapea, kelle kompetentsi üle tervishoius ei esitata küsimusi, aga sealsamas on naisminister, kelle sõnadest on tehtud nädalane põhjaliku pildimaterjali ja interaktiivse usutlusega meediaspektaakel. Naise ebakompetentsus näib talumatu – öelge see välja, rahvas!

Naine – see on meediakollane inimesekuvand juba oma olemuselt. Kui inimesed ei saa eluga hakkama, siis on pildil naine. Kui inimesed segavad teisi, siis on pildil naine. Inimesed on tõbised, pildil on naine. Naistega on alati probleeme.

On terve kollektsioon pildipangapilte, mis illustreerivad inimese elus ette tulevaid probleeme ja kõik need pildid on naise näoga. Lärm – pildil naise jalad tikkontsadega jalad ülespidi, tööl probleeme – pildil naine sõimab, kodus mured – naine peksab, lastel mured – pildil tüdruk kel hambad irevil.

Naine kui lapsi saav konteiner – paljad peade-jalgadeta kõhud illustreerimas muret, et ega konteiner oma irratsionaalse käitumisega peremehe vara ei kahjusta? Päevalehes on ikka nädalase intervalliga tissipilt uudiste vahel – maskeeritud mureks rindade tervise pärast. Arutlused naistele olulistel teemadel on illustreeritud fotoga noorte naiste jalgadest (naiste Kongress Postimehes, Äripäevas rubriik Võrdsed õigused).

Olla süsteemselt ala- ja naeruvääristamise sihtmärk – see on meie meedias pildiga esitatav naise positsioon.

 

Loe lisaks:

Evelin Tamm kirjutab Eestimaa Naiste VI Kongressist

Mare Abner: Vajame naiste mõttekodasid

Eesti naine aastal 2014 ehk 12 põhjust, miks olla feminist

Uudiseid Riigikogus: Marianne Mikko tutvustas Eesti naiste manifesti 

Emma Asson Eesti Vabariigi kümnendaks sünnipäevaks

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s