Ärge meid ajaloost välja unustage!

Terve rida Rootsi naismuusikuid esitas eile ajalehe “Aftonbladet” vahendusel pöördumise, milles nõutakse naismuusikute, heliloojate ja teiste asjaosaliste meelespidamist, kui koostatakse kogumikke, ajalooraamatuid ja tehakse ülevaateid. “Nüüd aitab – rohkem naisi ei tohi ajaloost välja pühkida!” Nõudmisele kirjutas alla 157 naist.

(allikas: Aftonbladet)

 

2 thoughts on “Ärge meid ajaloost välja unustage!

  1. See on tõsine probleem. Riigikogus on üleval näitus “Riigimehed”. Kõikide pintsakute kõrval on ka Lauristin, mõtlen Marju Lauristin. Kas siis tõesti kõik meie naisministrid on saast, kes visatakse ajaloo prügikasti. Ma ei ole põhimõtteliselt sellise lähenemisega nõus. Nagu ka termini “riigimees” kasutamisega 21.sajandil.

    1. Kahjuks on tõesti, et naine on samasugune “valge laik” ka Eesti ajaloos ja seda nii poliitikas kui teistes eluvaldkondades. Kõige ekstreemsemaks näiteks on haridusvaldkond, kus töötavad peamiselt naised (ca 90%), aga pildil on asjatundjatena ikka peamiselt mehed (vt näiteks Merike Kaunissaare ülevaadet “PISA meediakajastus – Kes on pildilt puudu? https://naised.net/2013/12/06/pisa-meediakajastus-kes-on-pildilt-puudu-merike-kaunissaare/” või minu ülevaadet legendaarsetest naistest https://naised.net/2013/03/20/liblikad-hundid-ja-haridusajaloo-legendaarsed-naised/). Kui kaugelt kaalukam osa tegijatest on naised, kuidas saavad siis mehed ikkagi peamised asjatundjad olla?

      Ühe viite saan kohe soovitada, et poliitikas aktiivsetest naistest rohkem teada saada – väga hea ülevaade on tehtud Rahvusraamatukogu vahendusel. See katab ajavahemikke 1917-1940 (http://www.nlib.ee/index.php?id=15071) ja 1992-2010 (http://www.nlib.ee/index.php?id=15072). Hetkel panen kokku ajaloonäitust “Naised ja poliitika”, mis läheb kinosse Artis (alates 3.märts) ja hiljem Wikimeedia Eesti vahendusel mööda Eestit rändama. See, et naised nähtavamaks muutuks, on paljus ka naiste endi kätes. Näiteks Vikipeedia, mida tänapäeval esmase info leidmiseks aktiivselt kasutatakse, on köikidele sissekanneteks avatud. Ometi ei ole paljud naistega seotud märksõnad (nt kasvöi naisajalugu) isegi mainitud, rääkimata nende lahti kirjutamisest. See on ulatuslik töö, mis tuleb täiesti teadlikult ette võtta ja ühiselt ära teha. Meil endil.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s