Rahvamajad – eesti naiste uks avalikkusesse. Egge Kulbok-Lattik, 2013

Rahvamaju hakatEgge Kulbok-Lattiki ehitama seetõttu, et maarahval – eestlastel – polnud kohta, kuhu koguneda pidutsema, harjutama koorilaulu, harrastama näitemängu, korraldama loenguid ja näitusi jms. Kirikusse ja koolimajadesse ei sobinud (ei lubatud) ilmalikud viisid ja peod, kõrtsid olid suletud 1900. aastal Tsaari-Venemaal kehtestatud viinamonopoli mõjul.

Eesti avalikkuse kujunemist (seni prevaleerinud saksa ja vene avalikkuse kõrval) toetas eestikeelse kirjasõna ja ajalehtede levik, jõudu koguv rahvuslik eliit ja edenev majanduselu. 1881. aastal oli Eesti kirjaoskuse määr 96,2% ja 1887. aastal ilmus 15 ajalehte koos lisadega, kuid polnud kohta ja avalikku ruumi, kus maarahvas saanuks koguneda ja edendada kultuurilisi harrastusi. Rahvamajade ehitamist tõukas tagant aktiivses seltsiliikumises kujunenud vajadus kogukondlike kultuurikeskuste järele.

Eesti traditsiooniline külasüda, mille moodustasid kool, kirik ja kõrts, muutus 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Lisandusid maarahvale tähtsad paigad: vallamaja (alates 1866) ning seltsi- ja rahvamajad. Esimese seltsimaja rajas Kanepis 1887. aastal kohalik lauluselts. Rahvamaju võib julgelt nimetada Eesti esimesteks omaalgatuslikeks kultuuriasutusteks.

Seltsi- ja rahvamajade ehitamine ei olnud lihtne: nappis ka raha, kuid eelkõige polnud eestlastel külakeskustes või sobiva asukohaga paigus maad – sedagi oli tarvis osta ja ehitusloa saamine polnud sugugi endastmõistetav, sest ei baltisaksa parunid ega Vene ametkonnad ei vaadanud maarahva eneseteadvuse ja kultuurilisele kasvule sugugi rõõmsa pilguga. Rahvamajade ehitamine oli seotud paljude takistuste ja raskustega ja nende mõju Eesti kultuurielule on raske üle hinnata. Seltside abil kaasati inimesi ühiskondlikku ellu ja rahvuslikku liikumisse. Toonaste omaalgatuste ülesanne oli toestada levivat rahvusteadvust, luua ja tugevdada rahvuslikku identiteeti, harida, julgustada iseolemist, aga ka pakkuda maarahvale hinge- ja ihukosutust: sajandeid töö nimel elanud inimesed püüdlesid harrastuskunstide poole ning tants, laul, teater köitsid ärksamat noorsugu ja maarahvast väga.

Kultuur loob avalikkust

Omaalgatuslikud kultuurilised praktikad tagasid rahvusliku liikumise massilisuse, millele tuginedes sai eliit esitada poliitilisi nõudmisi. Nõnda on meie riiklus ehitatud eelkõige kultuurilisele iseolemisele.

Rahvamajad oli alus, milt hakkas kujunema eesti avalikkus, kus võrdsena meeste kõrval osales ka eesti naine. Kuigi naised võisid käia kõrtsis (mis oli varasem avalikkuse aseaine), oli see üldiselt siiski taunitud. Rahvamajade asutamine 19. sajandi lõpul võimaldas naistel kaasa lüüa koduvälistes tegemistes ja avas ühiskonnale naiste loovuse ja aktiivse panuse, mis oli seni piirdunud koduse ringiga.

Eesti Vabariigi ajal avanesid naistele enneolematud võimalused osaleda ühiskondlikus elus: 1920. aastal said naised valimisõiguse, millega deklareeriti põhimõtet, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Esimest korda Eesti ajaloos võisid naised ka vabalt asutada organisatsioone ja nad olid täis teotahet ja hakkamist – seda näitab eesti naiste kiire emantsipeerumine 1920.–1930. aastatel. Juba varastel 1930. aastatel kuulus Eesti Naisliitu 38 organisatsiooni 15 000 liikmega (ent hoolimata kiirest emantsipatsioonist ei olnud võimalik ületada sajanditepikkust inertsi üleöö: 1919. aastal kokku tulnud asutavas kogus oli seitse naist, 1920.–1934. aastal ei olnud riigikogus kunagi üle 3% naisi[1]).

20.04.2013 Maakultuuri seminaril Tartus

Ettekanne põhineb osaliselt artiklil Eesti rahvamajadest, mis on avaldatud Põhjamaade kultuuripoliitika ajakirjas Nordisk Kulturpolitisk Tidsskrift, 2012.

http://www.idunn.no/ts/nkt/2012/02/estonian_community_houses_as_local_tools_for_the_developmen


[1] Toivo Raun. Estonia and Estonians, 2009: 132

 

One thought on “Rahvamajad – eesti naiste uks avalikkusesse. Egge Kulbok-Lattik, 2013

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s